DILI, 01 Fevereiru 2026 (TATOLI) –Ministru Transporte Komunikasaun (MTK), Miguel Gonçalves Manetelu, akompañadu hosi Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Gastão Sousa no ekipa tékniku husi Konsellu Jerál Cabo Timor-Leste, Empreza Públika (CTL,E.P) lansa tan try out koneksaun internet fibra ótika ligasaun husi Austrália mai Timor-Leste ba iha operadór telekomunikasaun tolu hanesan Timor Telecom, Telemor no Telkomsel.
Ministru Transporte Komunikasaun, Miguel Gonçalves Manetelu rekorda katak iha loron 25 Novembru 2025 halo ona koneksaun try out ba instituisaun Estadu sira.
“No ohin, ita kontinua lansa halo teste mós ba operadór tolu, ho durasaun to’o ba rede for service ho gratuitu. Ita husu ba sira atu fó sai ba públiku másimu hodi públiku sente fibra ótika ne’e nia velosidade lais duni,” Ministru hateten ba jornalista sira iha Bebonuk, sábadu ne’e.
Governante ne’e dehan, trial ne’e Governu liuhusi CTL, E.P sosa Vocus 10 Giga Bite (GB).
Maibé, Austrália rezerva kapasidade internet ba Timor-Leste iha 13.5 TB, maibé husi kuantidade ne’e depende ba Timor-Leste nia nesesidade merkadu katak operadór sira hakarak sosa kuantidade husi Governu.
Ba investimentu ne’e atu tama ba komersiál husi empreza estatál CTL mak sei jere liña internet ne’e.
Governu sei halo preparasaun sira seluk hodi hakat ba espasu komersiál liuliu presu sira iha merkadu.
Notísia relevante:Instituisaun Estadu 303 konekta rede internét fibra ótika nasionál iha 2025
Iha fatin hanesan, Diretór Tékniku Timor Telecom, Francisco Leite, sente kontente tanba ofisialmente operadór ne’e konsege hala’o ligasaun ne’e no prontu serbisu hamutuk ho CTL iha dezenvolvimentu rede nasionál sira, ba momentu ida-ne’e Governu liuhusi CTL prepara hela 2 GB ba Timor Telecom.
“Kbiit ida-ne’e sei aumenta ba negósiu tomak, serbisu di’ak no serbisu permanente,” nia realsa.
Daudaun ne’e Timor Telekom iha kliente ativu rihun-35.
Notísia relevante:MTK no CTL, E.P lansa “try out” koneksaun fibra ótika ba liña Governu
Nune’e mós Vise-Prezidente Marketing Telkomsel, Herua Yulianto, avalia projetu ne’e nu’udar pasu ida husi estratéjia governasaun nian atu hadi’a efisiénsia serbisu internet nasionál.
“Ha’u hanoin katak ida-ne’e mak pasu di’ak tebes husi Governu, liuliu kona-ba ligasaun husi Austrália, tan ne’e serbisu internet bele sai fiar-na’in liután,” nia dehan.
Diretór Jerál Telemor, Nguyen Viet Anh Andy, apresia Governu tanba inisiativa harii projetu fibra ótika ne’e atu hadi’a kualidade no fiar-metin ba serbisu internet iha Timor-Leste.
Notísia relevante:Kriasaun CTL, E.P sei jere kabu submarinu fibra ótika
Jornalista: Nelson de Sousa
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





