DILI, 09 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) liuhusi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál ho Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (INSS-FRSS), Segunda ne’e, hamutuk ho parseiru sosiál no peritu sira hala’o diálogu abertu kona-ba investimentu Fundu Seguransa Sosiál.
“Durante ita kontribui seguransa sosiál ona maibé ita kontribui de’it labele entaun ita presiza investe tan ita-nia osan. Tanba ne’e, ita konvida peritu sira hosi Xina, Tailándia no Filipina hodi mai fahe sira-nia esperiénsia kona-ba Fundu Seguransa Sosiál, para ita investe karik labale sala. Presiza iha ideia antes ita deside halo investimentu iha merkadu internasionál,” Prezidente Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál, Zeferino da Costa Bobo dehan nia diskursu iha Sentru Konvensaun Dili (CCD-sigla portugeza), Dili.
Prezidente INSS haktuir diálogu ne’e hala’o durante loron rua, 09-10 Fevereiru, tanba ne’e iha oportunidade atu diskute asuntu xave sira ba futuru seguransa sosiál iha Timor-Leste.
“Diálogu abertu entre Governu, parseiru sosiál no peritu sira esensiál atu hametin ita-nia kapasidade resposta no asegura katak seguransa sosiál mak pilár ida ba estabilidade no inkluzaun iha Timor-Leste. Ida-ne’e hanesan fundamentu ida ba fundu rezerva, dezempeñu investimentu nian, governasaun no transparénsia, sustentabilidade atuariál no demográfiku, dezafiu polítiku no institusionál. Tanba FRSS nu’udár pesoa koletiva, ho personalidade jurídika, autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál, tutelada hosi membru Govenu responsavel ba área seguransa sosiál,” nia esplika.
Bobo subliña sustentabilidade seguransa sosiál la’os de’it kestaun téknika ka finanseira, maibé mós kestaun étika no polítika. Presiza sosiedade tomak nia envolvimentu, harii konsensu no kompromisu ba justisa sosiál no koezaun interjerasional. FRSS tenke sai instrumentu ida iha servisu ba ekuidade, inkluzaun no dezenvolvimentu umanu.
Fundu Rezerva Seguransa Sosiál to’o agora millaun $380 ne’ebé kontribui husi traballadór timoroan sira iha setór públiku hamutuk 86.164 no traballadór timoroan setór privadu hamutuk 91.178.
Iha fatin hanesan, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hateten apresia prezensa peritu ne’ebé fahe esperiénsia no koñesimentu oinsá investe Fundu Rezerva Seguransa Sosiál.
“Ha’u apresia ho konvidadu sira partikularmente sira-ne’ebé mai hosi dook hodi fahe sira-nia koñesimentu no esperiénsia kle’an kona-ba asuntu ne’e, iha momentu ne’ebé espesialmente desizivu ba futuru sistema seguransa sosiál Timor-Leste nian. Fundu Rezerva Seguransa Sosiál iha importánsia estratéjika ba ita-nia país, tanba konstitui garantia ida ba pagamentu futuru ba pensaun sira no benefísiu sosiál sira seluk, partikularmente iha kontestu vulnerabilidade kle’an ne’ebé karakteriza nafatin ita-nia povu,” PM Xanana dehan.
PM Xanana hatutan konstrusaun sistema seguransa sosiál ida-ne’ebé metin, ne’ebé bele proteje ferik-katuas feto no mane sira, ema ho defisiénsia no mós ema indivíduu no família hotu-hotu ne’ebé moris iha situasaun vulnerabilidade boot liu.
“Apoiu ne’e konstitui instrumentu desizivu ida rekonsiliasaun no rekonstrusaun nasionál nian, ne’ebé permite ita atu avansa to’o ohin loron, hodi hamenus gradualmente injustisa sira, eskluzaun, dezigualdade no pobreza ne’ebé uluk marka ita-nia sosiedade. Viajen ne’e lori ita ba momentu atuál, iha-ne’ebé ita la’ós de’it iha Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian, ne’ebé estabelese iha 2020 no operasionál dezde 2023, maibé mós haree fundu ida-ne’e envolve ona iha atividade investimentu nian iha merkadu finanseiru internasionál sira marku estruturál ida iha dezenvolvimentu ita-nia sistema seguransa sosiál nian no, luan liu, iha dezenvolvimentu ekonómiku no institusionál Timor-Leste nian,” nia esplika.
Xefe Governu subliña ida-ne’e reprezenta afirmasaun nasaun ida-ne’ebé hanoin, sente no salva koletivamente.
“Fundu ida-ne’ebé hametin sustentabilidade finanseira sistema nian, hamosu rendimentu adisionál liuhosi investimentu prudente sira, no kontribui ba estabilidade ekonómika no sosiál, proteje ita-nia povu, liuliu sira-ne’ebé iha situasaun frajilidade boot liu. Iha tempu hanesan, fundu promove distribuisaun ida-ne’ebé justu no ekilibradu liu kona-ba todan no benefísiu sira entre jerasaun sira, hodi prevene jerasaun sira iha futuru atu labele hetan todan liu ho kontribuisaun ka nivel impostu sira-ne’ebé maka’as liu iha Timor-Leste,” nia hatutan.
Fundu rezerva mós hala’o kna’ar krusiál hodi transforma rikusoin temporáriu ba ativu finanseiru ne’ebé dura, hamenus volatilidade ekonómika no hametin reziliénsia Estadu nian.
“Buat sira-ne’e hotu naturalmente ezije modelu governasaun di’ak, transparénsia no rigór ne’ebé laiha sala iha jestaun Fundu Rezerva nian. Só nune’e mak ita bele konsolida ita-nia instituisaun sira-nia kredibilidade no hametin konfiansa povu timoroan nian iha Sistema Seguransa Sosiál, hodi fó onra ba sakrifísiu sira husi jerasaun sira uluk nian no garante seguransa no dignidade boot liután ba jerasaun sira tuirmai,” nia tenik.
PM Xanana subliña diskusaun sira durante loron rua ne’e kontribui ba modelu nasionál ida-ne’ebé fó benefísiu ba futuru Timor-Leste nian, iha-ne’ebé laiha sidadaun ida mak hela iha kotuk.
“Ita-nia Fundu Rezerva Seguransa Sosiál la’ós de’it mekanizmu finanseiru ida — ida-ne’e maka prova moris ida kona-ba ita-nia solidariedade, ita-nia reziliénsia no ita-nia vizaun ba nasaun ida ne’ebé forte no justu. Favór reflete ba saida maka ita atinje ona. Ita sai hosi tinan 24 okupasaun laran-makerek nian hodi harii neineik sistema kontributivu ida-ne’ebé proteje inan sira, aman sira, ema katuas-ferik sira no família vulneravel sira,” nia esklarese.
Xefe Governu haktuir traballadór sira ohin loron nian kontribui seguransa sosiál ne’ebé selu pensaun no benefísiu sira agora – maibé Fundu Rezerva garante katak aban, bainhira demografia muda no númeru ema katuas sira aumenta rekursu ne’ebé sufisiente.
“Ita sei iha rekursu sufisiente ba ema hotu. Ida-ne’e maka ami nia resposta ba envellesimentu populasaun no dezafiu sira merkadu traballu nian: kria empregu sira ne’ebé di’ak, lori sidadaun barak liután ba sistema kontributivu no transforma surplus sira ba investimentu sira-ne’ebé matenek. Ita tenke serbisu atu garante katak ita-nia fundu ne’e autónomu loloos no proteje hosi tentasaun polítika. Ida-ne’e presiza mós jestaun ho independénsia téknika, ketak hosi Estadu,” PM hakotu.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade






