iklan

SAÚDE

Governu-OMS diskute kazu dengue ne’ebé sa’e maka’as iha TL

Governu-OMS diskute kazu dengue ne’ebé sa’e maka’as iha TL

Ekipa CVTL halo fumigasaun ba atuasaun kazu dengue iha bairru Becuse Sentrál, kinta (20/01/2022). Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 09 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Segunda ne’e, hala’o enkontru ho Governu liuhusi Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, hodi diskute kona-ba kazu moras dengue ne’ebé sa’e maka’as iha Timor-Leste.

Notísia Relevante: Governu sei foti desizaun kona-ba kazu dengue sa’e maka’as iha Dili

 “Objetivu hasoru malu ho Vise Primeiru-Ministri hodi diskute kona-ba situasaun saúde ne’ebé akontese iha Timor-Leste liuliu ba moras dengue ne’ebé kontinua sa’e maka’as. Organizasaun Mundiál Saúde ho Ministéria Saúde, servisu hamutuk hodi responde ba situasun dengue ne’ebé sa’e no kontinua aumenta liuliu iha munisípiu Dili, Ermera inklui munisípiu sira seluk no OMS no MS mós halo ona parseiru tékniku hodi responde ba moras ida-ne’e,” Reprezentante World Health Organization iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten ba jornalista sira iha Palásiu Governu, ohin.

Maske nune’e, nia hato’o agradesementu ba komunidade ne’ebé informadu tebes bainhira sofre moras ne’e ba lalais sentru saúde atu bele deteta no prevene moras dengue, tanba daudaun ne’e moras ida kama’an mak a’as liu kompara ho moderadu no grave.

“Pesoál saúde sira kontinua halo tratamentu ba kazu moderadu atu evita númeru mortalidade”, nia hateten.

Antes ne’e, nia dehan, OMS no MS mós fasilita ona formasaun iha fulan-Dezembru 2025 ho intensaun atu redús moras dengue, no mós promosaun informativu ba komunidade hodi hamoos ambiente, aleinde sira sei lansa tan parseiru investigasaun hamutuk ba moras dengue.

“Ha’u husu atu hotu-hotu iha kontribuisaun ba prevensaun moras dengue, la’ós de’it Ministériu Saúde maibé servisu hamutuk mós ho lina ministeriál sira seluk hodi redús kazu moras dengue iha Timor-Leste,” nia hateten.

Aleinde ne’e, nia informa, Governu liuhusi Ministériu Saúde sei hala’o enkontru rejionál komité ba OMS nian iha rejiaun Sudeste Aziatiku iha fulan-Setembru, ne’ebé nasaun 10 nia Ministériu Saúde sei mai iha Timor atu diskute kona-ba asuntu saúde no mós sei ko’alia kona-ba lei no sistema seguransa ai-han nian.

Moras dengue sa’e maka’as

Pontu Importante Moras Dengue iha Timor-Leste (2026)

  • Kazu sa’e: Iha 2026, kazu rejistadu sa’e to’o 327 iha loron 21 Janeiru, ho mortalidade na’in-ida (1).
  • Fatin: Munisípiu Dili sai fatin ne’ebé kazu sa’e maka’as.
  • Tempu: Kazu dengue sa’e liuliu iha tempu udan.
  • Prevensaun: Autoridade husu komunidade hamoos ambiente, soe lixu iha fatin, no kumpre protokolu saúde.

Prevensaun (3M Plus):

  • Mutah (Kuras) no hamoos bee-fatin (bak mandi/toren).
  • Mutah (Tutu) no soe fo’er ne’ebé bele tau bee.
  • Mutah (Manter) ambiente moos.
  • Prevene (Evita) susuk tata ho reppelentka henek-oan.

Komunidade tenke konsulta kedas ba Sentru Saúde ka Ospitál bainhira sente sintoma dengue hanesan isin-manas ne’ebé sa’e ho derrepente.

Notísia Relevante: Assanami orienta MS fó-atensaun másima ba dengue 

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór        : Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!