DILI, 23 Fevereiru 2026 (TATOLI) – Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) hamutuk ho Oxfam Timor-Leste realiza kompetisaun debate públiku ho tema “Justisa Klimátika no Finansiamentu Klimátika: Empodera Feto no Foinsa’e sira ba Timor-Leste nia Reziliénsia”.
Prezidente APFTL, Bemvinda Gusmão Alves, hateten debate públiku ne’e hakarak promove partisipasaun sívika foinsa’e nian, liuliu estudante universitáriu sira bele fahe sira-nia ideia krítika sira no solusaun ba mudansa klimátika ne’ebé daudaun akontese.
Nia dehan artisipasaun estudante iha debate ne’e importante tanba labele aprende de’it teoria iha eskola, maibé bele fahe sira-nia hanoin oinsá bele rezolve kestaun mudansa klimátika.

“Ita hakarak fó espasu ba joven sira, nune’e bele fó sai sira-nia ideia pró no kontra. Oinsá sira bele argumenta sira-nia hanoin ruma hamutuk Governu haree asuntu mudansa klimátika sira”, Bemvinda Alves hateten, ohin.
Kompetisaun debate públiku ne’e enlvolve universidade hotu iha Timór no husi atividade ne’e halo ba grupu neen ne’ebé sei halo debate ba temátiku sira ne’ebé tau ona durante loron rua, entre 23 no 23 Fevereiru.
Iha loron dahuluk grupu sira sei halo debate pró no kontra ba temátiku kona-ba “Justisa Klimátika no Finansiamentu Klimátika: Empodera Feto no Foinsa’e sira ba Timor-Leste nia Reziliénsia” no daruak, sei entrega prémiu menetáriu ba grupu ida-ne’ebé sai manán-na’in no sira ne’ebé lakon sei hetan sertifikadu apresiasaun.
“Ida-ne’e la’ós ita selu sira, maibé prémiu ne’e enkoraja sira nune’e bele kontribu ba mudansa klimátika ne’e. Sira ne’ebé sai manán-na’in dahuluk hetan $600, segundu lugar $400 no terseiru hetan $200. Orsamentu ne’ebé ita hetan hodi realiza atividade ida-ne’e mai husi Oxfam”, dehan.

APFTL serbisu hamutuk ho OXFAM dezde 2023 no apoia ona orsamentu liga ba asuntu klimátiku nian hamutuk rihun $90-resin.
“Serbisu ne’ebé ita halo durante ne’e liga ba mudansa klimátika. Daudaun buat ne’ebé ita halo rua mak mitigasaun ka adapta. Daudaun, buat ne’ebé ita halo mak adapta tanba mitigasaun ita bele halo, maibé nia kontribuisaun ne’e sei ki’ikoan, maibé ita koko nafatin liuhusi atividade ne’ebé ita halo mak limpza, reflorestasaun no seluk”, dehan.
Partisipante Cedelízio Virdes Moniz husi Universidade Orientál Timor Lorosa’e (UNITAL) hateten debate públiku entre universidade ne’e importante, tanba ko’alia kona-ba tema jerál mudansa klimátika nian no asuntu ne’e la’ós problema individual, maibé universal no ema hotu ne’ebe moris iha mundu ne’e nia responsabilidade
“Objetivu housi ami-nia partisipasaun iha ne’e la’ós tuir de’it kompetisaun, maibé subtánsia ne’ebe importante mak bele iha koñesimentu ba mudansa klimátika. Aleinde ne’e mós bele divulga informasaun ba iha sosiedade”, nia dehan.
Nia informa katak tuir temátiku jerál ne’ebé iha, observasaun loroloron katak ema hasoru hela situasaun sira ne’e, tanba iha planeta rai ida-ne’e iha buat importante tolu mak ema, ai-horis no animál.
Husi tema jerál ne’e, tuir nia, hahoris filafali tema 16. Husi tema ne’e iha variavel tolu mak justisa klimátika, kontribuisaun bamudansa klimátika no impaktu housi mudansa klimátika ka tuir evolusaun sosiedade iha revolusaun industriál tesik mai ne’e ema ne’ebe sai vulneravel ba mudansa klimátika mak inan-feton no labarik ki’ikoan sira.
“Emosaun ne’ebe ami foti hodi halo debate ne’e pertinente duni, bele fanu parte relevante sira hanesan Governu no sosiedade sivíl sira hodi foti medida. Hanesan horikalan akontese udan boot oras tolu de’it, maibé hamosu inundasaun boot iha fatin-fatin. Bee tama to’o ema-nia kuartu no dapur laran, ema deskansa la di’ak”, dehan.
Kompetisaun debate públiku ne’e partisipa husi estudante sira husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Universidade da Paz (UNPAZ), Universidade Orientál Timor Lorosa’e (UNITAL), Universidade Nasionál Dili (UNDIL), Universidade Katólika Timorense (UCT) no seluk tan.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





