DILI, 05 Marsu 2026 (TATOLI) – Komisaun G iha Parlamentu Nasionál ne’ebé Trata Asuntu Edukasaun, Juventude, Desportu no Arte ho Kultura, kontinua halo halo audiénsia públika ho Ministériu Interiór (MI) no Ministériu Juventude Desportu no Arte Kultura (MJDAK) hodi rona opiniaun kona-ba proposta lei númeru 24/VI(3a)-Rejime Jurídika Prátika Arte Marsiál.
Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, hateten proposta lei ne’e mai husi inisiativa ministériu rua ne’e nian hafoin haree situasaun iha rai-laran liga ba arte marsiál. Hodi dehan lei ne’e iha la’ós atu suspende beibeik atividade prátika arte marsiál, maibé regulariza sira hodi hola parte iha dezenvolvimentu nasionál, tanba tenke loke espasu ba foinsa’e atu envolve an iha prosesu konstrusaun Estadu.
Tanba ne’e, ministériu rua hola inisiativa hodi aprezenta proposta lei ida-ne’e ho konteúdu atu regulariza kona-ba buat tolu mak haree liubá arte marsiál atu define didi’ak sira-nia papél ho kestaun legalidade; regulariza sira no presiza prienxe rekizitu balun hodi bele sai organizasaun arte marsiál ne’ebé eziste iha Timor-Leste hodi hala’o atividade loroloron ne’ebé iha responsabilidade ba Estadu; no bainhira regulariza tiha mak la kumpre regra sei hetan medida sansaun husi Estadu.
Goverante ne’e dehan ministériu rua no Komisaun Reguladora Arte Marsiál (KRAM) serbisu hamutuk ho Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) tun bá baze hodi haree katak presiza duni regulariza prátika arte marsiál atu ezerse sira-nia funsaun hanesan membru organizasaun ho didi’ak atu kontribui mós ba dezenvolvimentu no kria pás.
Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, reforsa inisiativa lejizlativa ne’e mai atu regula di’ak liután prátika arte marsiál iha rai-laran. Bainhira lei ne’e aprova sei iha tan dekretu-lei hodi regula arte marsiál sira.
“Bainhira lei ne entrada vigór, ita sei hasai fali avizu ida ba arte marsiál hotu atu hahú fali rejistu foun, tuir kriteiru ne’ebé lei hateten”, nia adianta.
Tuir ajenda komisaun nian, sei halo audiénsia mós ho entidade sira seluk ba inisiativa lejizlativa ne’e, hafoin halo relatóriu no pareser hodi kontinua diskusaun iha plenária iha faze jeneralidade, espesialidade no finál globál.
Notísia relevante: https://tatoli.tl/2026/03/04/federasaun-sira-husu-kriteria-klean-liutan-iha-proposta-lei-pratika-arte-marsial/#
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




