Husi Joaquim Chaves
Iha tinan hirak ikus ne’e, dinámika ida ne’ebé interesante mosu iha palku globál. Estados Unidos ne’ebé durante tempu naruk konsideradu hanesan pilár orden internasionál, agora dala barak liu haree hanesan inkonsistente, unilaterál, no dalaruma la respeita norma internasionál sira ne’ebé estabelese ona. Husi intervensaun militár ne’ebé foin lalais to’o polítika ekonómika ne’ebé la konsistente, asaun Estados Unidos nian halo aliadu no adversáriu sira hothotu sente preokupadu. Maibé, interesante liután, China, ne’ebé konsideradu hanesan poténsia boot foun, lakohi aproveita diretamente turbulénsia ida-ne’e ho konfrontasaun ideolójika ka diplomátika hasoru Estados Unidos.
Se haree didiak fali, kontensaun ida-ne’e la’ós akontesimentu ne’ebé mosu derepente. Pelo kontráriu, ida-ne’e reflete abordajen ne’ebé kalkuladu no estratéjiku tebtebes husi Beijing, bazeia ba interese nasionál ba tempu naruk, la’ós apenas benefísiu jeopolítiku iha tempu badak.
Polítiku no analista China nian haree imprevisibilidade Amerikana la’ós hanesan fallansu morál ida, maibé hanesan fonte risku sistémiku. Tuir lideransa Xi Jinping, preokupasaun mak asaun Estados Unidos nian hanesan ne’e bele lori sistema internasionál ba sistema “Hukum Rimba” (lian Indonésia), iha ne’ebé regra sira sai subordinadu ba poder brutu.
Ba nasaun ida ne’ebé ninia kresimentu ekonómiku depende barak ba komérsiu globál ne’ebé estável, rota marítima ne’ebé nakloke no merkadu ne’ebé previzível, instabilidade ida-ne’e sai fonte preokupasaun boot. China la’ós ator “revizionista” no izoladu; pelo kontráriu, nia integra nia aan ho di’ak iha sistema ne’ebé lideradu husi Estados Unidos iha tempu naruk.
Ida-ne’e esplika tanba sa Beijing uza tom moderadu. Em-vez-de halo kondenaun boot, autoridade no lider negósiu China nian hatudu preokupasaun ba inserteza ho kuidadu, liuliu hasoru polítika Amerikana ne’ebé volatil iha tempu agora.
Maske evita konfrontasaun direta, China aproveita períodu disrupsaun globál atu fortalese nia forsa ekonómika. Husi krize hirak tuir malu, husi krize finanseira globál to’o pandemia COVID-19, Beijing reforsa nia dominánsia iha setór prinsipál sira.
Ohin loron, China lidera iha área sira ne’ebé sei determina futuru ekonomia globál mak hanesan:
- Enerjia renovável (painel solár, aerogeradór)
- Kareta elétriku no teknolojia bateria
- Manufatura avansada no robótika
- Intelijénsia artifisiál ba indústria
China prodús maioria painél solár mundu nian, no mós parte boot aerogeradór, no domina produsaun bateria no kadeia abastesimentu kareta elétriku sira. Em-vez-de retira aan husi globalizasaun, Beijing duplika nia esforsu atu sai indispensável ba infraestrutura ekonomia sékulu XXI.
Forsa ekonómika China nian agora transforma ba influénsia jeopolítika. Liuhusi finansiamentu, dezenvolvimentu infraestrutura no kadeia abastesimentu integradu, Beijing oferese alternativa ida ne’ebé karakteriza ho estabilidade, kontinuidade no apoiu materiál.
Modelu ida-ne’e kontradís ho persepsaun imprevizibilidade Estadu Unidu nian. Bainhira Washington haree hanesan volátil, Beijing aprezenta aan hanesan parseiru konfiável ba nasaun seluk sira.
Iha atuasaun China nian agora, ba nasaun barak nia oferese:
- Finansiamentu infraestrutura
- Sistema enerjia no industriál
- Akordu komersiál no kontratu prestasaun servisu ba tempu naruk
Kompromisu hirak ne’e aumenta dependénsia nasaun barak ba teknolojia no kapitál China nian, no integra Beijing iha estratéjia dezenvolvimentu nasaun sira.
Aleinde indústria no komérsiu, China mós avansa iha ambisaun finanseira. Objetivu importante ida mak internasionalizasaun osan Renminbi (RMB) hanesan alternativa ba dólar Amerikanu (USD).
Mudansa ida-ne’e, maske la lalais, iha implikasaun boot. Estatutu dólar amerikánu hanesan moeda rezerva globál fó vantajen boot ba Estadu Unidu, inklui kustu emprestimu ki’ik no influénsia finanseira globál. Maibé, ho sinál foun, hanesan instituisaun internasionál sira hetan finansiamentu ho taxa ne’ebé hanesan ho títulu Tesouru Estados Unidos, hatudu katak dominánsia ida-ne’e bele la permanente. Se konfiansa ba estabilidade finanseira Estados Unidos nian tuun, China bele prepara alternativa ne’ebé liu kredível.
Kontráriu ba espetativa, China la halai atu substitui Estados Unidos hanesan poder hejemon globál. Nia lider sira hatudu katak tranzisaun hanesan ne’e la’ós imediatu no la’ós inevitável.
Em-vez-de ansi, Beijing joga jogu ida ba tempu naruk:
- Fortalese inovasaun doméstika
- Espande integrasaun ekonómika globál
- Konstrui alternativa finanseira no institusionál
Abordajen ida-ne’e hatudu pasénsia estratéjika China nian. China parese kontente ho mudansa poder globál ne’ebé akontese neneik, liuliu se asaun Estados Unidos nian kontinua hamenus nia influénsia rasik.
Figura jeopolítika atuál la’ós de’it definidu husi rivalidade, maibé mós husi asimetria estratéjia. Bainhira Estados Unidos enfrenta imprevizibilidade interna no esterna, China konsolida nia poder ho neneik no estável iha área ekonómika, teknolójika no finanseira.
Agora, pergunta prinsipál la’ós ona se China sei dezafia lideransa Estados Unidos nian, maibé bainhira no iha kondisaun saida mak China sei hili atu ultrapasa Estados Unidos.
Se tendénsia atuál kontinua, domíniu China nian bele mosu la’ós hanesan anúnsiu dramátiku ida, maibé hanesan rezultadu naturál husi estratéjia ida ne’ebé planeadu di’ak no implementadu iha tempu naruk.
Ikus liu, ba nasaun ki’ik sira inklui Timor-Leste, neutralidade no balansu estratéjiku bele sai hanesan avantajen. Iha situasaun globál ne’ebé fragmentadu, nasaun sira ne’ebé mantén relasaun konstrutivu ho poder mundiál barak bele koloka nia aan hanesan parseiru konfiável, mediadór, ka ponte rejionál.
Iha kontestu ida-ne’e, dezafiu ba nasaun ki’ik sira la’ós de’it atu responde ba mudansa globál sira, maibé atu halo ninia engajamentu sai proativu liu, hodi transforma kompetisaun jeopolítika sai vantajen ba dezenvolvimentu.





