iklan

OEKUSI

HIV/SIDA hakotu ona ema na’in-23 nia vida iha RAEOA, 79 sei ativu

HIV/SIDA hakotu ona ema na’in-23 nia vida iha RAEOA, 79 sei ativu

Departamentu Jestaun Apoia Tékniku iha Serbisu Saúde Oekusi, Estanislau Tafin. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

OEKUSI, 13 Maiu 2026 (TATOLI) – Tuir dadus husi serbisu Rejionál Saúde iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), husi 2013 to’o 2026, rejista ona kazu infetadu ho vírus HIV-SIDA hamutuk ema na’in-108, ativu hela iha tratamentu 79 no óbitu ka lakon ona vida na’in-23.

Notísia relevante:INSCIDA sensibiliza komunidade RAEOA kona-ba prevensaun HIV-SIDA

Tuir dadus husi serbisu Rejionál Saúde iha RAEOA, husi 2013 to’o 2026, rejista ona kazu infetadu ho vírus HIV-SIDA hamutuk ema na’in-108, ativu hela iha tratamentu 79 no óbitu ka lakon ona vida na’in-23. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Xefe Departamentu Jestaun Apoia Tékniku iha Serbisu Saúde Oekusi, Estanislau Tafin, informa, Vírus HIV-SIDA iha Oekusi, ein-jerál afeta barakliu, ba komunidade no ejiste ona iha sub-rejiaun haat, Oésilo Pássabe, Nítibe no Pante Makasar.

“Kazu jerál, hahú husi 2013 to’o 2026 ne’e, ita rejista ona kazu 108. Husi númeru ne’e, sira balun sei ativu halo tratamentu ho ai-moruk ARV iha fasilidade saúde hamutuk na’in-79. Husi númeru ne’e, iha drop-out (sai) na’in-ida de’it, foin daudaun deteta tan na’in-rua seidauk simu tratamentu no halo hela counselling (konsellu) atu hatene maneira oinsá hemu ai-moruk. Ne’ebé husi 108 ne’e na’in-23 mak mate ona ho vírus HIV-SIDA,” nia hateten ba iha sede suku Bobometo, kuarta ne’e.

Tuir dadus husi serbisu Rejionál Saúde iha RAEOA, husi 2013 to’o 2026, rejista ona kazu infetadu ho vírus HIV-SIDA hamutuk ema na’in-108, ativu hela iha tratamentu 79 no óbitu ka lakon ona vida na’in-23. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Aleinde ne’e mós husi kazu 108 ne’e, iha kazu transferénsia rua ba nasaun viziña liliu propínsia Nusa Tenggara Timur (NTT), bainhira deteta iha territóriu Oekusi, no mós husi Oekusi rasik simu transferénsia tama mai rai-laran.

“Tanba vizita família, tama no sai, maibé profisionál saúde sira mós destaka ona iha liña fronteira, bainhira atu tama no sai, tenke teste raan, husi ne’e mak ita deteta kazu transferénsia sira-ne’e,” nia hateten.

Notísia relevante:INCSIDA rejista kazu HIV-SIDA 1.704, Oé-Cusse okupa fatin dahaat

Nia esplika, husi kazu hirak-ne’e maioria deteta iha fasilidade saúde, bainhira halo konsulta ba moras ruma, obrigatóriu teste raan, atu hatene nia estatutu saúde, maibé normalmente kazu HIV-SIDA ne’ebé deteta da’et liuhusi relasaun seksuál.

Nia hateten, atu redús kazu ne’e, Ministériu Saúde (MS) serbisu hamutuk ho  Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA, Institutu Públiku (INCSIDA, I.P sigla-Portuges), hala’o atividade semináriu hodi divulga informasaun kona-ba prevene tranzmisaun vírus HIV-SIDA durante loron lima  ba komunidade sira  iha Oekusi  no sei kontinua tan ba tempu tuirmai.

Notísia relevante:Abitante 250 iha suku Lifau Oekusi ho voluntária teste raan konfirma HIV-SIDA

Iha fatin hanesan, Prezidente INCSIDA,I.P, Daniel Marçal, informa, hahú husi tinan-2013 to’o 2025 INSCIDA,I.P rejista ona afetadu ba vírus HIV-SIDA, hamutuk na’in-2.560, husi numeru ne’e ema na’in-295 maka halo ona tratamentu saúde, na’in-130 lakohi koopera tratamentu no na’in-425 lakon ona vida.

Prezidente INCSIDA,I.P, Daniel Marçal. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Dadus atuál to’o 2025, maibé iha trismestre dahuluk 2026 ne’e rejista tan kazu foun ona kuaze 100, maibé númeru ne’e uitoan hela, sei ita halo teste masál, hothotu voluntária ba teste raan, kazu ne’e sei sa’e maka’as liután, tanba seksuál livre nia volume sa’e maka’as inklui Oekusi, tanba kazu ne’e sa’e liuhusi seksuál livre, ne’e mós  fó prejuízu ba Estadu tanba Timor-Leste iha prodús ai-moruk atu kura, maibé importa husi nasaun seluk,” nia hateten.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!