iklan

JUSTISA, HEADLINE

Atuasaun PNTL iha Ai-Mutin viola kódigu étika no padraun profisionál seguransa-PDHJ

Atuasaun PNTL iha Ai-Mutin viola kódigu étika no padraun profisionál seguransa-PDHJ

Ekipa DNTP hetan apoiu husi PNTL eksekuta desisaun Tribunal hodi hasai obrigatoriu ba Familia uma kain 25 iha aldeia postu penal Aimutin suku Komoro Dili 12 maiu 2026. Foto TATOLI/ Antonio Daciparu

DILI, 15 Maiu 2026 (TATOLI) – Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, sigla portugés) konsidera katak atuasaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) durante operasaun despezu administrativu iha área Ai-Mutin la tuir kódigu étika no padraun profisionál seguransa, liuliu kona-ba utilizasaun forsa hasoru komunidade.

PDJH kondena atuasaun ne’e, tanba durante operasaun dezokupasaun rai refere, vítima sira haksesuk malu de’it ho autoridade sira, pesoál PNTL sira detein kedas. Aleinde ne’e, gravasaun vídeo sira ne’ebé sirkula hatudu katak membru PNTL balun komete violasaun hasoru integridade fízika sidadaun sira.

Prevedór Direitu Umanu no Justisa, Virgílio Guterres, hateten katak iha situasaun balun Governu presiza apoiu PNTL atu asegura implementasaun medida hanesan despeju administrativu, Maibé, nia subliña katak prezensa Polísia nian atu garante seguransa ba komunidade ne’ebé sai vítima ba despeju ne’e.

Nia esplika katak operasaun despeju ne’e normalmente hala’o husi entidade Governu hanesan Ministériu Justisa, Diresaun Terra no Propriedade no Sekretaria Estadu Asuntu Toponómia no Organizasaun Urbana (SEATOU), no prezensa Polísia ne’e atu asegura despeju ne’e la fó impaktu ba komunidade.

“Prezensa Polísia iha komunidade nia leet tenke kumpre limitasaun sira ne’ebé lei haruka.  Bainhira uza forsa, la’ós ba kaer komunidade ka silu komunidade, ativista ka ema sira ne’ebé halo advokasia ba komunidade”, Virgílio Guterres hateten liuhusi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Exelcior Resort, ohin.

Nia refere mós ba iha Dekretu-Lei númeru 43/2011, loron 21 Setembru, ne’ebé regula utilizasaun no estabelese limite sira kona-ba uza forsa, ne’ebé konsidera verifikada ba violasaun ilísita ba direitu umanu no liberdade fundamental sidadaun sira-nian.

“Dekretu-lei ne’e hateten katak molok atu uza forsa, pasu ka medida uluk mak tenke halo komunikasaun, nune’e komunidade bele prepara sira-nia an ho entende muda sira-nia sasán. Tanba barak ne’ebé hela iha área ne’e molok ita-nia lei sira ne’e hahú no planu Governu nian atu halo ordenamentu ba sidade”, nia dehan.

Nia adianta katak implementasaun lei sira ne’e tenke konsidera mós aspetu sira ne’e, tanba muda komunidade ne’ebé hela kle’ur ona no halo uma di’ak ona mak ba muda sai, ida-ne’e hafraku komunidade nia situasaun ekonómika.

Dezde despeju administrativa la’o, PDHJ sempre hateten katak Governu tenke iha planu ne’ebé bele sai referénsia atu halo despeju sira ne’e. Planu tenke integra posibilidade halo komunikasaun ho komunidade sira ne’ebé okupa espasu públiku.

Ba komunidade balun ne’ebé lakon sira-nia propriedade, Estadu iha obrigasaun atu indemniza tanba lei hateten katak kualkér espropriasaun ne’e tenke garante ho indemnizasaun ne’ebé justu.

Tanba ne’e, Provedoria lamenta ho atuasaun ne’ebé autoridade sira halo, tanba to’o agora nunka haree planu konkretu ida husi Governu kona-ba ordenamentu iha Dili.

“Ita hakfodak despeju iha fatifatin, maibé komunidade la hatene, Estadu ne’e iha tanba povu iha. Entaun, Estadu iha polítika atu halo ordenamentu ka dezenvolvimentu ho nia objetivu ne’e atu hadi’a povu nia moris. Ita-nia atuasaun sira atu muda populasaun, Governu tenke prepara kondisaun”, nia dehan.

Dezde 2023, PDHJ husu Governu katak antes muda sai komunidade husi fatin ida bá fatin seluk tenke iha preparasaun.

Tuir nia, despeju administrativu ne’ebé durante ne’e la’o, barak mak apresia Governu tanba indemniza ona sira, maibé iha komunidade balun, iha akordu indeminizasaun, maibé to’o agora seidauk simu no ida-ne’e responsabilidade Governu nian atu haree.

“Ha’u hakarak husu ba autoridade sira, Komandu PNTL, atu orienta ninia ema sira, atu kualkér atuasaun respeita nafatin artigu 147 husi Konstituisaun RDTL. Kuakér intervensaun ba krime respeita direitu-umanu, kualkér intervensaun Polísia tenke iha estratéjia, tanba komunidade iha ferik, katuas, labarik, entaun intervensaun labele hamosu pániku ka trauma”, nia sujere.

Tanba ne’e, PDHJ rekomenda ba Governu atu aprezenta planu ne’ebé klaru, nune’e ema bele hatene sidade Dili ne’e atu sai saida. Tanba espasu públiku ssra ne’ebé daudaun komunidade uza ne’e tanba Governu la toma responsabilidade antes, katak ne’e komunidade uza halo negósiu tenke hasee, nune’e ema labale hela, maibé husik nonook no ema hela kle’ur ona mak bá hasai.

“Dezenvolvimentu ne’ebé ita halo ne’e ba ema, nune’e presiza haree mós komunidade ka povu ki’ik sira-nia moris. Ita labele lori lei ba hanehan sira”, nia dehan.

Virgílio salienta katak lamentasaun sira ne’ebé PDHJ halo la’ós kontra planu Governu nian atu hadi’a ordenamentu sidade Dili, maibé kestiona mak prosesu atu despeja ema sira ne’e tenke iha konsiderasaun.

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!