DILI, 25 Maiu 2026 (TATOLI) – Governu Timor-Leste reafirma nia kompromisu ba integrasaun rejionál ASEAN nian, hodi konklui Instruments of Accession (IOAs) hamutuk 45, husi totál instrumentu legál ASEAN nian hamutuk 58, ne’ebé distribui iha pilár prinsipál tolu komunidade ASEAN nian.
Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten katak Timor-Leste depozita ona Akordu Kooperasaun Internasionál (ICA) hamutuk 11 iha Pilár Komunidade Polítika no Seguransa ASEAN (PSCP, sigla inglés). Iha Pilár Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC), ICA hamutuk 28 mak kobre instrumentu legál 49 husi prioridade dahuluk, no iha Pilár Komunidade Sosiokulturál ASEAN nian (ASCC), Timor-Leste depozita ona ICA neen.
“Pasu ida-ne’e reforsa kompromisu Timor-Leste nian ba integrasaun ASEAN no koperasaun rejionál”, Milena Rangel hateten bainhira aprezenta títulu “Integrasaun ASEAN”, iha ámbitu Reuniaun Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM) 2026, iha Ministériu Finansa, Aitarak-Laran, Dili.
Nia esplika katak, iha ámbitu Pilár Ekonómiku ASEAN (AEC), Governu relata mós progresu implementasaun Roteiru Integrasaun Ekonómika ASEAN ba períodu 2026-2030, inklui implementasaun ASEAN Trade in Goods Agreement (ATIGA). Implementasaun ne’e foka ba redusaun tarifa, modernizasaun aduaneira, fasilita komérsiu, Rules of Origin (ROO), medida sanitária no fitosanitária (SPS, sigla inglés), no redusaun ba barreira non-tarifária sira.
Milena subliña katak Governu kontinua hametin investimentu liuhusi Akordu Investimentu Komprensivu (ACIA) ASEAN no kuadru fasilitasaun investimentu, inklui liberalizasaun setór servisu no mobilidade profisionál liuhusi ASEAN Framework Agreement on Services (AFAS) no Movement of Natural Persons (MNP).
Tuir nia, iha prosesu adezaun ba ASEAN, Timor-Leste kontinua esforsu atu konklui akordu ekonómiku ASEAN importante tolu ne’ebé seidauk finaliza husi totál Akordu Ekonómiku ASEAN (AEA) hamutuk 11.
Nia esplika katak akordu tolu ne’e mak Movement of Natural Persons (MNP) no nia protokolu alterasaun kompromisu sira, ne’ebé adota iha Enkontru Espesiál Carbon Capture and Storage (CCS) nian iha Melaka, Malázia, iha Dezembru 2025; ACIA no nia protokolu alterasaun sira, ne’ebé daudaun konsidera hela husi Konsellu Área Konsultativa ASEAN nian; no ATIGA, ne’ebé nia negosiasaun hotu ona no tama ba faze tuirmai.
Governu nia obrjetivu mak finaliza negosiasaun ba akordu tolu ne’e antes prosede ho depózitu Instruments of Accession.
Kona-ba Pilár Polítiku no Seguransa ASEAN (APSC), Timor-Leste kontinua koordena ho ministériu no instituisaun nasionál sira kona-ba ajenda ASEAN nian, inklui estabelesimentu reprezentante nasionál no pontu fokál sira iha mekanizmu oioin ASEAN nian, hanesan Komisaun Intergovernamentál ASEAN ba Direitu Umanu (AICHR, sigla inglés) no ASEAN Institute for Peace and Reconciliation (ASEAN-IPR).
Timor-Leste mós sei kolabora ho ASEAN Intergovernmental Commission on Human Rights (AICHR) hodi organiza workshop kona-ba “Direitu ba Dezenvolvimentu” iha Dili iha fulan-Agostu 2026.
Governu mós prepara hela ba ASEAN Chairship Timor-Leste iha 2029, liuhusi dezenvolvimentu Roteiru Envolvimentu APSC Nasionál 2026–2030 no hamhetin prontidaun institusionál nasionál ba futuru lideransa ASEAN nian.
Iha Pilár Sosiokulturál ASEAN (ASCC), Governu Timor-Leste kontinua hametin prontidaun institusionál hodi apoia vizaun ba ASEAN ida ne’ebé inkluzivu no reziliente.
Prosesu sira ne’e hotu Gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál daudaun funsiona nu’udar Konsellu Ministeriál ASCC nian iha Timor-Leste no hetan apoiu husi ASEAN Socio-Cultural Community (ASCC) no Official Committee for the ASEAN Socio-Cultural Community (SOCA).
Governu mós enkoraja instituisaun setorál idaidak atu estabelese unidade dedikadu ida ba ASEAN no nomeia funsionáriu superiór sira, reprezentante suplente sira, no pontu fokál sira, ne’ebé hato’o ona ba Sekretariadu ASEAN nian.
Pilár ASCC dezenvolve daudaun Enkuadramentu Rezultadu sira ne’ebé inklui dezenvolvimentu indikadór dezempeñu xave sira, liña baze sira, halibur dadus, no estabelesimentu alvu sira hodi apoia inisiativa estratéjiku sira husi Vizaun Komunidade ASEAN 2045 (ACV-45).
Atu aliña ho programa nasionál sira ho Vizaun Komunidade ASEAN 2045, Governu hala’o regularmente koordenasaun transministeriál no interajénsia sira.
Governu Timor-Leste mós tuir ajenda atu organiza Grupu Enkontru Ad Hoc ida iha Dili iha loron 09 to’o 10 Juñu 2026, hodi diskute liután kona-ba dezenvolvimentu Kuadru Rezultadu ASCC nian.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





