iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

Estudante sira dezafia Reitór UNTL toma problema ne’ebé akontese iha FEAH 

Estudante sira dezafia Reitór UNTL toma problema ne’ebé akontese iha FEAH 

Edifísiu Sentrál UNTL. Imajen TATOLI/Francisco Sony

DILI, 29 Juñu 2026 (TATOLI)—Portavóz Estudante Departamentu Dalen Tetun, Atual Senadu Fakuldade Edukasaun Arte Umanidade (FEAH-sigla portugeza), Fernão Andre da Costa, dezafia Reitór Universidade Nasionál Timor-Leste (UNTL), Joviano António da Costa, atu loke prosesu ba dosente AAT tanba suspeitada ba kobransa ilegál ba estudante sira.

Nia haktuir bazeia ba evidénsia ne’ebé iha, atu referidu la’ós foin akontese, maibé kobransa ilegál ne’e dosente referida halo kedas iha tinan 2017.

Portavóz ne’e hatutan, tuir dadus, orsamentu ne’ebe dosente AAT halo kobransa ba estudante sira ho montante jerál $385.

“Hahalok ida-ne’e la’ós foin akontese, maibé akontese kedan iha 2017. Tanba ne’e, ami ezije ba reitór atu hatún despaixu hodi loke prosesu investigasaun ba suspeitu AAT. Maibé, atu rezolve interna iha fakuldade laiha ona tenke rezolve tuir dalan legál,” nia dehan ba jornalista sira, iha kampus UNTL, Liseu, Dili, Segunda ne’e.

Nune’e, estudante sira mós fó ultimatu loron tolu hahú husi loron ohin (29/06) to’o bainrua (01/07) atu suspende AAT. Bainhira UNTL la foti ezijénsia imediatamente mak estudante sira sei blokeia fakuldade edukasaun arte no umanidade.

“Antes ne’e, estudante sira hato’o ona keixa ba universidade maibé laiha resposta. Entaun, ami-nia asaun pasífika ohin ne’e atu fanun universidade katak prosesu ida-ne’e tenke la’o tuir dalan legál,” nia hateten.

Fernão Andre da Costa dehan la’ós de’it kobransa ilegál, maibé halo mós manipulasaun ba estudante sira-nia valór.

“Ha’u fó ezemplu, estudante sira-nia valór 8.2 nia hatún mai 6, entaun ami ezije ba universidade atu hasai dosente ne’e husi nia kargu hanesan diretór departementu tetun,” nia tenik.

Iha biban hanesan, estudante vítima, Eugénio Soares Tilman, akresenta iha tinan 2017 dosente AAT halo kobransa ilegál ba estudante hamutuk na’in-62, iha-ne’ebé kada ema kontribui $17,50 ho objetivu atu sosa livru, maibé to’o agora livru referidu estudante sira la hetan.

“Iha 2022, dosente kontinua komete atu ne’e ba estudante períodu 2022 hamutuk na’in-179. Kada ema estudante kontribui $4 ho objetivu atu halo festa amizade. Depoiz estudante halo kontribuisaun dosente ne’e ba tiha kontinua estudu iha Indonézia, maibé bainhira filamai la halo klarifikasaun ruma ba estudante sira,” nia akresenta.

Aleinde ne’e, iha 2023, AAT kontinua halo kobransa ba estudante períodu 2023 ba estudante 89, maibé estudante na’in-lima (5) mak kontribui maioria la kontribui tanba sira hatene ona katak iha tendénsia atu halo manipulasaun.

“Tanba ne’e, ami husu universidade atu foti asaun imediatamente hasoru dosente AAT, nune’e bele loke prosesu hasoru nia, atubele re-embolsa fali ami-nia osan, tanba ami konsidera ida-ne’e hanesan esplorasaun ba estudante sira,” nia realsa.

Iha sorin seluk, Dekanu Fakuldade Edukasaun Arte Umanidade UNTL, Teodoro Soares, hateten kona-ba kazu kobransa ilegál, nia parte seidauk simu informasaun.

“Durante ha’u-nia mandatu seidauk simu informasaun kona-ba ida-ne’e, maibé semana kotuk, ha’u foin simu karta ida husi asosiasaun estudante, enkuantu karta ne’e mós hato’o direita ba reitór atu loke prosesu ba kazu ne’e,” nia haktuir.

Nia esplika, durante ne’e, nia la autoriza dosente sira atu lori estudante sira bá munisípiu, karik fundu maihusi estudante.

Ba kazu ne’e, daudaun ne’e nia parte tenta atu buka solusaun, maibé estudante no vítima sira kontinua rejeita atu fó informasaun ba fakuldade.

“Ha’u buka atu rezolve, maibé ohin ha’u hein iha-ne’e estudante no vítima la marka prezensa. Ha’u lahatene sira nia razaun saida, ka sira hakarak evidénsia ne’ebé iha atu entrega direta ba parte investigasaun,” nia dehan.

Teodoro tenik kona-ba desizaun liuhusi Konsellu Disiplinár nia investigasaun ba kazu ne’e, depoiz envia ba KFP mak foti desizaun.

“Karik ami mak foti desizaun, agora kedan ami bele foti, maibé atu hapara funsionáriu ida desizaun maihusi Komisaun Funsaun Públika (KFP),” nia hateten.

Kona-ba kazu manipulasaun valór, dekanu ne’e esplika nia parte koordena ona ho Vise Reitór Estudantil hodi bele rezolve.

Enkuantu, Dosente AAT, deklara katak orsamentu ne’ebé estudante sira kontribui nia parte la utiliza ba interese privada, maibé utiliza hodi kapasita fali estudante sira.

“Atividade ne’ebe ami halo pozitivu ba estudante sira liuhusi formasaun public speaking, drama no poezia. Ida-ne’e la’ós akontese ba estudante ida-rua de’it, maibé turnu hotu-hotu iha direitu entaun ami foti inisiativa iha saladeaula sira rasik forma ekipa hodi rekolla osan no balun fó mai ha’u atu prepara atividade,” nia esplika.

Kona-ba orsamentu iha 2017 nian, nia dehan, laiha koñesimentu, maibé nia parte iha de’it koñesimentu kona-ba orsamentu ne’ebé iha 2022.

“Iha 2022 mak la konsege halo tanba ha’u bá tiha eskola, entaun ha’u haluha tiha. Depoiz ha’u mai fali ha’u hein sé loos mak atu mai husu maibé sira la husu,” nia haktuir.

Dosente ne’e deklara nia parte prontu atu koopera ho estudante sira, oinsá atu buka solusaun ba problema referidu.

Nia hatutan, ligadu ho orsamentu kada estudante kontribui $17,50, nia parte deskorda tanba laiha evidénsia ruma ne’ebé estudante aprezenta ba fakuldade.

“Ha’u hatene mak atividade ida iha 2022 nian de’it, maibé ba turnu sira seluk ha’u husu sira atu aprezenta faktu. Tanba ne’e, ha’u prontu atu re-embolsu fali sira-nia osan. Ha’u sei iha-ne’e atu hein desizaun husi fakuldade,” nia informa.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!