Husi Joctan Lopes
Iha fulan-Abríl, servisu susesu patrolla husi autoridade Timor-Leste kaptura ró peska estranjeiru ida iha ita-nia tasi. Ha’u hanoin katak ida-ne’e sei sai notísia boot, maibé foufoun de’it no lakon neneik husi públiku. Husi fulan-Abríl nia rohan to’o fulan-Maiu, ita-nia mídia lokál lori notísia ida hafoin ida seluk kona-ba ró peska (llegál, la Relata, no la Regulada) estranjeiru sira iha ita-nia tasi. Ita la kaptura, maibé haree de’it, númeru ró aumenta husi semana ba semana no sira kontinua mai tanba sira bele. No parte boot husi ida-ne’e akontese la’ós iha parte tasi ne’ebé sei iha disputa, maibé Tasi Mane (Timor Sea) ne’ebé besik liu mai tasi-ibun ne’ebé la iha dúvida, pertense ita-nian.
Halo kompletu ita-nia fronteira marítima permanente sira mak prioridade nasionál — pasu ikus liu iha ita-nia luta naruk ba ukun-rasik-an tomak, no diplomata sira ne’ebé hala’o servisu ne’e merese ha’u-nia respeitu boot. Dezde tratadu 2018 nian ho Austrália, Timór-Leste negosia hela ho Indonézia, tuir lei internasionál tasi nian, kona-ba área tasi haat ne’ebé sei iha disputa nia laran: iha kosta súl, iha enklave Oe-Cusse nian, no liuhusi estreitu sira ne’ebé liu Ataúro no Jaco, servisu ne’ebé la’o ba oin, no iha tinan kotuk nia enkontru sira iha Díli no Yogyakarta. Maibé ita-nia Tasi Teritoriál, parte tasi ne’ebé to’o mília náutika 12 (besik kilómetru 22) husi tasi-ibun, ne’ebé “Peska Illegál, la Relata, no la Regulada” ne’e dalabarak akontese laiha relasaun ho negosiasaun fronteira marítima ne’e. Ita-nia direitu sira ba tasi ne’e klaru hela; la iha fronteira ruma iha disputa, no la presiza tratadu atu ita hala’o asaun. Desde 2017, ró peska estranjeiru sira sai ilegál iha ita-nia tasi sira, hodi halo ró atuál sira sai violadór lei nian. Pasiénsia nafatin iha negosiasaun sira, la’ós katak ita tenke hakmatek iha ita-nia tasi. Soberania tenke ezerse iha tasi sira ne’ebé ita kontrola, la’ós de’it iha negosiasaun ba futuru.
Kustu husi ita la tau matan ne’e rasik hatudu ona iha ita-nia rejistu peska rasik. Liuhusi Peskas, ita-nia sistema monitorizasaun tempu real ba atividade peska no kaptura, ne’ebé agora kobre besik kilómetru kuadradu 15,690 iha tasi kosteiru ka Tasi Teritoriál, ho total viajen 163,199 rejista dezde 2018 iha munisípiu kosteiru sanulu-resin-ida, hatudu realidade ne’ebé preokupante tebes. Ita-nia animál invertebradu tasi folin-boot sira, hanesan molusku no kriatura sira iha tasi-okos seidauk dokumenta didiak husi rejistu peska ba tinan hitu tuir malu: ne’e sinál alerta ne’ebé hatudu momós katak populasaun espésie sira ne’e iha kolapsu, maibé sei presiza halo peskiza “stock assessment” forti atu konfirma. No presaun ne’e la para iha ne’ebá. Ikan ahu-ruin (resife) iha ita-nia tasi kosteiru rasik ho kuantidade boot hetan foti mós husi ró estranjeiru sira, aumenta ho ita-nia komunidade rasik peska maine la relata no regulada. Iha períodu hanesan, tuna sa’e husi la to’o pursentu 2 to’o besik pursentu 12 husi ita-nia peska kaptura rasik — sinál klásiku husi buat ne’ebé sientista sira bolu “peska tun iha kadeia-ai-han” (fishing down the food web): ikan fásil sira besik tasi-ibun sai uitoan tiha, no ró sira ba dook liu tan atu buka saida de’it maka hela restu.
No tempu la la’o ho ka hein ita. Projesaun foun sira mudansa klimátika nian hatudu figura momós: ikan migratóriu sira iha tasi-klean bele reziste ba tasi ne’ebé sai manas, maibé espésie kosteiru sira ne’ebé ita-nia komunidade rasik depende ba, la iha kbi’it hanesan. Ikan husi ahu-ruin sira, hanesan kakap mean, garoupa, kurita, no lenuk-tasi — animál sira ne’ebé moris naruk, ho kreximentu neineik, no lori parte boot husi sira-nia moris iha tasi badak, bele tun ho pursentu 30 to’o 60 iha sékulu nia klaran (to’o tinan 2050), no biomasa totál ikan kosteiru bele tun hosi pursentu 5 to’o 50. Ita-nia resife koral, duut-tasi, no ai-parapa, ne’ebé mak serve nudar fatin produz ikan oan hotu-hotu ne’ebé ita-nia peskadór ki’ik sira kaptura, hetan ona klasifikasaun vulnerável liu ba mudansa klimátika iha tasi Arafura no Timor, ho fatin sira iha kosta sul, hanesan Manatuto hatudu ona sinál stress. Espésie sira ne’ebé ita lakon ba ró estranjeiru sira ohin loron maka sira ne’ebé susar tebes ba natureza atu moris buras fali aban-bainrua.
Dook liután iha tasi-klean, iha ita-nia Zona Ekonómika Ezkluziva (ZEE), tasi ne’ebé to’o mília náutika 200 (besik kilómetru 370) husi tasi-ibun, kuaze la iha ema ida ne’ebé tau matan: kilómetru kuadradu 54,636 tasi hela sein monitorizasaun. Estimativa haat ne’ebé konverje hamutuk konklui katak tonelada ikan besik 7,500 ne’ebé foti husi ita-nia tasi kada tinan husi ró rai-liur sira, no peskiza independente husi sientista governu Austrália nian mos konfirma to’o númeru ne’ebé hanesan. Parte boot husi ida-ne’e, besik tonelada 5,400 mak foti husi ZEE: liuliu tuna (besik tonelada 4,700, maioria yellowfin, bigeye, skipjack no albacore), hamutuk ho tonelada 540 marlin, mahi-mahi no wahoo, no besik tonelada 140 husi tubaraun (sirip) ne’ebé hetan protesaun internasional. Ne’e mak espésie migratóriu sira ne’ebé la’o iha tasi-klean, hakat fronteira tasi ba mai, no ne’e mak razaun ida katak la iha nasaun ida bele proteje mesak. Tonelada resin ~1,200 mak foti husi ita-nia Tasi Teritorial ne’ebé besik liu tasi-ibun, maioria ikan resife hanesan kakap mean no garoupa. Se karik faan-uluk ka direta (folin bainhira peskadór sira faan matak kedas), ikan hotu ne’e nia folin besik dólar Amerikanu millaun 15.9 kada tinan. Aumenta ho buat sira ne’ebé la sura hamutuk, inklui servisu prosesamentu, servisu iha portu, taxa no folin lisensa ne’ebé estadu nunka simu no kustu ba ekonomia tomak besik dólar Amerikanu millaun 47.6 kada tinan. Ita-nia peskadór ki’ik sira rasik hetan besik dólar Amerikanu millaun 6.2 husi tasi sira ne’e duni.
Keta husik númeru sira lohi ita. Dadus rejistu patrulla ró estranjeiru sira tun hosi 107 iha 2018 ba de’it 16 iha 2024. Ida-ne’e parese hanesan vitória ida iha surat-tahan deit, maibé ró sira la para atu mai nafatin. Ita kaer de’it ró estranjeiru sira uituan tanba ita-nia kontrolu menus. Iha realidade, presaun sa’e daudaun. Bainhira Indonézia halo represaun hasoru peska ilegál, frota industriál jigante sira simplesmente muda ba ita-nia tasi súl. Asuntu ida-ne’e ultrapasa teknolojia no dadus; ita iha ferramenta nesesáriu sira no balun ita dezenvolve hela. Konsiderasaun krítiku maka ita-nia kompromisu atu utiliza rekursu sira-ne’e ho efetivu hodi salvaguarda ho proativu ita-nia soberania marítima.
Tasi Mane iha ita-nia kosta súl maka rekursu ida ne’ebé maka vital ba Indo-Pasífiku no esensiál ba ekonomia azul ne’ebé maka sustentável. Ninia mihis (depletion) ameasa jerasaun sira iha futuru, partikularmente tanba mudansa klimátika komplika repopulasaun ba espésie sira. Atraza iha asaun kona-ba soberania tasi iha risku atu lakon kontrolu molok estabelese akordu fronteira marítima sira. Ita nu’udar mahein ba tasi sira-ne’e, asaun imediata maka imperativu atu proteje ita-nia rikusoin sira.
Joctan Lopes nudar ekolijista marinu no peskas, no kandidatu PhD iha Muséum National d’Histoire Naturelle no Alliance Sorbonne Université iha Paris.




