DILI, 17 Jullu 2026 (TATOLI)-Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál (MAKLN) sosa ró peska tolu husi Indonézia atu dezenvolve atividade peska iha kosta súl Timor-Leste.
Lansamentu ba ró sira ne’e realiza ona iha Portu Dili husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, ho akompaña husi Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa “Oan Soru”, Tenente-Jenerál Lere Anan Timur, no konvidadu seluk tan.
Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál, Vidal de Jesus “Riak Leman”, hateten katak Fundu Investimentu Veteranu ne’ebé harii husi kontribuisaun veteranu sira, ne’ebé kada fulan ko’a $30, halo ona investimentu hanesan Banco do Nosso Futuro (BNF), ofisina, negósiu fa’an kaixaun, alfaiate, no servisu seguransa. Ohin, fundu ne’e aumenta tan investimentu iha setór peska.
“Ró tolu ne’ebé ita sosa ne’e husi Indonézia, nia kapasidade ró rua iha 5 gross ton, no ró ida kapasidade 1 gross ton”, Riak Leman informa.
Ministru Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, Gil da Costa ”Oan Soru”, hateten akizisaun ró ne’e bazeia ba artigu 34 Kombatente Libertasaun Nasionál ne’ebé ko’alia kona-ba devér veteranu nian atu kontinua kontribui ba estabilidade sosiál no dezenvolvimentu nasionál.
Nia esplika katak fundu sosa ró mai husi kontribuisaun veteranu sira, nune’e nia agradese ba veteranu sira hotu, tanba la’ós de’it luta ba independénsia nasaun, maibé mós kontinua luta ba dezenvolvimentu país.
Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, apresia inisiativa ne’e no hateten katak veteranu sira hatudu nafatin kompromisu hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasaun.

“Ita ko’alia kona-ba peska, ita iha tasi ne’ebé luan, ita-nia liña kosteira ne’e hamutuk kilómetru 735.000. Iha mós zona ekonomia hamutuk kilómetru kuadradu 72.000. Iha ona estimativa poténsia ikan boot iha ita-nia tasi laran kuaze iha tonelada hamutuk 718.900. Ida-ne’e poténsia boot ne’ebé tenke esplora”, nia dehan.
Ministru salienta katak husi poténsia ne’ebé iha to’o agora Timor-Leste foin uza 2%, kuaze 20% husi poténsia ne’e lakon tanba iha atividade peska ilegál ne’ebé akontese iha tasi Timór.
“Entaun, ita presiza serbisu hamutuk hodi dezenvolve área peska ne’e”, katak.

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, hateten ró ne’ebé MAKLN sosa reprezenta lisaun di’ak ba jerasaun foun sira.
Nia parte husu Fundu Investimentu Estratéjiku (FIE) ne’ebé responsabiliza fundu veteranu tenke jere ho di’ak, tanba osan ne’ebé iha mai husi veternu rihun ba rihun ne’ebé fó ona nia moris ba rai ne’e.
“Ha’u husu mós ba aman veteranu sira jere didi’ak osan sira ne’e, nune’e bele sirkula ho di’ak. Ohin ró ne’ebé lansa importante tanba ita-nia rekursu boot iha tasi, maibé ita la dezenvolve ho di’ak. Governu ida-ne’e mós tau ona ekonomia azúl, maibé ita mós tenke kuidadu ita-nia tasi, labele soe fo’er arbiru, kuidadu ahu-ruin tanba fatin ba ikan atu tolun”, nia dehan.
Diretór-Ezekutivu FIE, Tomás Manuel Correia, hateten katak ideia atu sosa ró peska ne’e mai husi veteranu sira no Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál (CCLN), tuir Dekretu-Lei kona-ba Antigu Kombatente nian.
Nia dehan objetivu kria fundu ne’e la’ós de’it atu fó serbisu ba veteranu sira, maibé mós atu kria atividade produtiva, nune’e veteranu sira bele hetan benefísiu.
Tuir nia, antes ne’e veteranu sira iha ona atividade hanesan alfaiate no ofisina, maibé agora Governu hakarak aumenta tan ho atividade peska liuhusi ró ne’e, atu kria fonte rendimentu foun.
Tomás adianta katak ró sira ne’e sosa ho osan montante besik rihun $90. Ró sira ne’e konstrui liuhusi estaleiru ida iha Kupang, tuir kontratu ne’ebé halo.
Nia realsa katak ró ne’e sei hala’o operasaun iha Betanu, munisípiu Manufahi, no Governu prepara ona infraestrutura apoiu hanesan armazein, halo mós sala malirin, sosa karreta cold box, nune’e ikan mai hatama iha armazein no depois mak distribui ba kompañia sira ne’ebé atu sosa.
Nia hatete katak sira ne’ebé sei opera ró ne’e mak peskadór lokál husi Betanu ne’ebé iha esperiénsia ba atividade peska. Daudaun sira hamutuk na’in-neen mak sei opera ró.
Ró sira ne’e planeia atu hahú opera iha Betanu iha Agostu ka inísiu Setembru, tanba daudaun iha ne’ebá laloran sei boot no sei iha prosesu lisensa ba atividade ró ne’e.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





