DILI, 17 Jullu 2026 (TATOLI)-Deputadu husi bankada Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT, sigla portugés), Patrocinio dos Reis Fernandes, parabeniza país membru hotu iha komemorasaun aniversáriu ba ezisténsia organizasaun Komunidade País Ko’alia Lia-Portugés (CPLP, sigla portugés) ba da-30 (17 Jullu 1996-17 Jullu 2026).
Nia espera ho komemorasaun ne’e país membru hotu kontinua serbisu hamutuk no iha partisipasaun ativa ba dezenvolvimentu ekonomia, polítika diplomásia, hodi kontribui ba pás iha mundu.
Selebrasaun ne’e mós sai momentu importante ida hodi hametin unidade, kultura, no fraternidade entre nasaun membru sira.
Hodi destaka mós importánsia kooperasaun país CPLP durante ne’e lori benefísiu iha edukasaun ba dezenvolvimentu rekursu umanu, saúde, justisa, defeza, diplomasia, ekonomia no seluk tan.
“Língua portugeza no tetúm ba Timor-Leste rasik ne’ebé iha Konstitusaun konsagra nu’udar lian ofisiál ne’ebé sai nu’udar identidade nasionál no istória”, nia hateten iha Parlamentu Nasionál, ohin.
Deputadu ne’e sujere ba Governu atu haree ba dezafiu atuál no presiza forma estratéjia no polítika ho di’ak liután atu dezenvolve dalen portugés, liuliu introdús iha edukasaun prátika pedagójika nian iha eskola sira.
“Ba manorin-na’in sira, sosiedade no instituisaun Estadu atu iha vontade kontinua aprende hodi dezenvolve lian ofisiál ne’e”, nia hato’o.
Deputadu husi bankada Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN), David Dias Ximenes ‘Mandati’, reforsa katak Timor-Leste opta portugés nu’udar lian ofisiál ne’ebé sai nasaun únika iha rejiaun Sudeste Aziátiku.
Tuir nia, lia-portugés iha tempu rezisténsia nu’udar arma hodi luta kontra okupasaun no invazaun ilegál no país CPLP sira sempre iha Timór nia sorin hodi defende kauza no autodeterminasaun povu timoroan sira-nian, lori lian ba komunidade internasionál liuliu iha Asembleia Nasaun Unida (ONU). Ho ida-ne’e, Mandati destaka atu prezerva amizade ne’e iha país CPLP no enkoraja sosiedade atu kontinua aprende portugés iha vida kuotidiana.
CPLP harii iha loron 17 Fulan-Jullu tinan 1996 iha Lizboa-Prtugál. Daudaun iha membru hamutuk nasaun sia, Angola, Brázil, Kabuverde, Giné-Bisau, Giné-Ekuatorial, Portugál, Saun Tomé no Prínsipe, Mosambike no Timor-Leste.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





