iklan

EKONOMIA, HEADLINE

OJE 2027 foka ba planeamentu estratéjiku no ezekusaun realístika

OJE 2027 foka ba planeamentu estratéjiku no ezekusaun realístika

Diresaun-Jerál Planeamentu no Orsamentu husi Ministériu Finansa (MF) hahú prosesu preparasaun ba Orsamentu Jerál Estadu ba 2027. Foto/MF

DILI, 15 Jullu 2026 (TATOLI) – Diresaun-Jerál Planeamentu no Orsamentu husi Ministériu Finansa (MF) hahú prosesu preparasaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan fiskál 2027.

Sorumutu koordenasaun ne’e partisipa husi diretór-jerál, diretór nasionál, prezidente institutu públiku, no reprezentante husi munisípiu sira, hodi diskute planu estratéjiku no mudansa iha jestaun finanseira públika.

Prosesu OJE 2027 ne’e konsidera istóriku tanba sei sai tinan primeiru ne’ebé Governu implementa totalmente Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira ne’ebé foun, aprovadu iha Abríl 2025.

Ministra Finansa, Santina Viegas Cardoso, fó orientasaun rigoroza ba liña ministeriál hotu atu hakotu prátika antigu iha preparasaun orsamentu no foka liu ba planeamentu ne’ebé bazeia ba dadus no kapasidade ezekusaun loloos.

Nune’e, pontu importante husi diretiva OJE 2027 hamutuk lima mak hanesan Fin ba Prátika “Kópia no Aumenta”: La permite tan liña ministeriál sira atu foti de’it dadus OJE husi tinan 2026 hodi aumenta porsentu balun ba tinan oin. Preparasaun foun tenke bazeia ba Forward Estimates (Estimativas Futuras) no Orsamentu Baze (Baseline).

Aliña ho Prioridade Governu katak proposta orsamentu tenke tuir loloos Polítika Prioritária Governu (PPG) ne’ebé aprova ona husi Konsellu Ministru. Ida-ne’e inklui aliñamentu ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) no Planu Asaun Anuál (PAA). Dokumenu estratéjiku sira la’ós atu “rai de’it iha gaveta”, maibé tenke sai baze ba pedidu orsamentu.

Ezekusaun tenke realístiku, Ministra Finansa hato’o preokupasaun boot kona-ba kualidade ezekusaun orsamentál. Kritika maka’as prátika ne’ebé to’o trimestre terseiru ezekusaun foin atinje 36%, hodi obriga instituisaun sira atu gasta osan ho arbiru iha tinan ikus. Husu Instituisaun sira atu labele husu orsamentu boot, se laiha planu ne’ebé klaru no la tuir regra aprovizionamentu.

Koordenasaun Interministeriál (PPG 28), katak ezije maka’as atu iha serbisu integradu entre setór sira, liuliu ba área ne’ebé presiza intervensaun husi liña ministeriál oin-oin, hanesan setór ekonomia no infraestrutura, atu evita duplikasaun orsamentu no atividade.

Fasilita setór privadu, Governu subliña katak objetivu husi despeza públika tenke kria kondisaun ba setór privadu atu dezenvolve. Papél Estadu nian mak hamosu polítika hodi loke dalan ba kriasaun postu traballu husi setór privadu, la’ós Estadu mak sai empregadór úniku.

Reuniaun ne’e iha mós sesaun husu no hatán husi partisipante sira, maioria preokupa kona-ba sistema foun ne’ebé Governu introdús kona-ba Estimativa Futura no Rolling Farward Stimates. Tanba seidauk apár ho didi’ak, nune’e partisipante sira sujere kontinua fó formasaun atu apár di’ak liután.

Pasu tuirmai, husi loron 28 Jullu to’o Agostu, Ministériu Finansa sei forma komisaun hodi hala’o serbisu koordenasaun ho liña ministeriál no setór institusionál sira atu garante katak proposta sira ne’ebé hatama prienxe rekizitu foun ne’e.

Tuir kalendáriu, proposta hirak ne’e sei aprezenta ba Komité Revizaun Polítika iha Agostu oin mai, ne’ebé sei halo avaliasaun finál antes submete ba aprovasaun ikus no lori ba Parlamentu Nasionál.

Ministériu Finansa alerta katak, proposta ne’ebé la tuir regra no la justifikadu sei la hetan aprovasaun husi Komité.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!