DILI, 08 marsu 2022 (TATOLI)— Programa Alimentasaun Mundiál (PAM) no Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), simu kontribusaun husi Ajénsia Kooperasaun Internasionál Koreia (KOICA,sigla inglés) ho montante millaun $7,8 hodi sei serbisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD) no Ministériu Saúde (MS) Timor-Leste hodi hadi’ak labarik eskola oan sira-nia saúde no nutrisaun.
Nune’e, Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde, World Food Programe (WFP), Koreia international agency (KOICA), Embaixador Koreia iha Timor Leste, lansa projetu dehan lae ba 5S atu promove moris diak saúde, nutrisaun ba labarik sira iha eskola. Husi 5S ne’e mak hanesan fuma, lumbringa hadaet husi rai, infensaun kulit, hamlaha, bebida midar no hemu tua.

“Ami sei serbisu hamutuk hodi fornese ai-han nutritivu, pakote kuidadu saúde primária, nune’e mós edukasaun saúde ba estudante sira, no garante katak eskola sira sai hanesan espasu ida atu bele fasilita fatin aprendijazen ne’ebé di’ak liu,” Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, hateten iha ámbitu lansamentu projetu dehan lae ba 5S iha salaun City 8, Manleuana-Dili.
Governante ne’e dehan projetu ida ne’e mai ho tempu ne’ebé oportunu no ida ne’e investimentu importante ida ne’ebé sei rezulta iha futuru di’ak liubá labarik sira iha Timor-Leste.
Nune’e, MS no MEJD sei serbisu hamutuk ho Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) no Programa Alimentasaun Mundiál (PAM) hodi kontinua halo mitigasaun risku ba moras sira no mós responde ba má nutrisaun iha labarik sira.

Iha biban hanesan, Diretór World Food Programe (WFP), Dageng Liu, dehan projetu dehan lae ba 5S ida ne’e, PAM sei introdús foos fortifikadu ne’ebé nakonu ho minerál no vitamina hanesan parte ida husi programa merenda eskolár, ne’ebé ho alvu ba labarik 79,000 iha eskola liuhusi 400 iha Munisípiu Baucau, Bobonaro, no Manufahi.
Projetu refere mós sei foka iha reabilitasaun ba koziña ka dapur no kria ámbitu tein ijéniku obrigatóriamente hodi bele garante merenda eskolár ida ne’ebé iha kualidade no seguru.
“Foos fortifikasaun ida ne’e hanesan estratéjia efetivu ida hodi hamenus defisiénsia iha mikronutriente sira. Liuhosi introdús foos fortifikadu iha programa merenda eskolár. Ita fó ona oportunidade ba nutrisaun ida ne’ebé di’ak liubá labarik, liuliu sira ne’ebé hosi komunidade kbi’it la’ek, ne’ebé mak karik laiha asesu ba dieta ida ne’ebé adekuadu no iha balansu. Parseria entre PAM no OMS ida ne’e, hetan apoia hosi KOICA, ho montante osan hamutuk tokon $ 7.8 ne’ebé mak sei fó impaktu ne’ebé di’ak ba labarik sira-nia bem-estar no dezenvolvimentu iha Timor-Leste,” Diretór WFP ne’e akresenta.

Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Arvind Mathur dehan OMS sei fó asisténsia pakote kuidadu saúde primária ba labarik estudante eskola primária no pre-sekundáriu sira hotu. Kuaze estudante mane besik 150,000 no feto besik 146,000 idade husi tinan 6 to’o 14 sei simu ezaminasaun saúde ne’ebé hala’o husi pesoál saúde sira ba infesaun kulit, kondisaun nutrisaun, no sira-nia saúde oral, matan no tilun, nunee mós fó ba sira ai-moruk lumbriga nian. Estudante sira mós sei aprende kona-ba estilu moris no han hahán ne’ebé saudavél.
“Ami iha vizaun ida katak labarik eskola oan no sira-nia komunidade sira iha territóriu tomak sei envolve an iha hahalok saudavél no literasia saúde no kontinua hetan asesu ba kuidadu saúde ne’ebé kontinuadu iha resintu eskola ne’ebé sei implementa hanesan eskola hodi Promove Saúde,” nia akresenta.
Projetu 5S maka programa integradu ida ne’ebé atu responde ba labarik eskola oan sira-nia nutrisaun, saúde no seguransa alimentár hanesan pakote ida hanesan inisiativa furak ida hodi institusionaliza nutrisaun, saúde no edukasaun ba ema hotu.
Durante tinan haat nia laran, labarik eskola oan liu husi 300,000 mak sei hetan benefísiu husi projetu dehan lae ba 5S” (Hamlaha, moras lumbriga da’et husi rai, moras kulit, fuma no hemu bebidas midar/hemu tua) ne’ebé sei implementa iha territóriu tomak.
Entretantu, Diretór KOICA, Eunju Cha, hateten projetu ida ne’e fó apoiu ne’ebé kompreensivu, husi apoiu tékniku no lojístika to’o kapasitasaun, fornesimentu ba pakote kuidadu saúde primária, no ai-han fortifikadu hodi hadi’ak ambiente eskola nian.
“Ha’u fiar katak ita-nia esforsu hamutuk ida ne’e, ho liña koordenasaun, komunikasaun, no asaun ne’ebé forte entre parte interesada sira hotu, sei rezulta iha ben-estár labarik sira nian iha tempu difisil ida ne’e,” Diretora KOICA ne’e akresenta.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Florencio Miranda Ximenes





