iklan

POLÍTIKA

Bankada FRETILIN-KHUNTO kontinua ezije Governu solusiona problema aimoruk ‘stock out’

Bankada FRETILIN-KHUNTO kontinua ezije Governu solusiona problema aimoruk ‘stock out’

Aimoruk sira iha armazen Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES) iha Kampu Alor Dili. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 15 janeiru 2024 (TATOLI)—Bankada opozisaun FRETILIN ho KHUNTO iha Parlamentu Nasionál (PN), kontinua ezije IX Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Saúde (MS) atu solusiona lalais problema aimoruk ‘stock out’.

Notísia Relevante: Bankada FRETILIN observa direta HNGV

“FRETILIN sente no preokupa tebes ho situasaun serbisu saúde iha Timor-Leste laran tomak. Ita nia servisu saúde agora daudaun iha ona situasaun grave, FRETILIN hakarak husu responsabilidade hosi IX Govenu Konstituisional liuliu Ministériu Saúde ba situasaun ida-ne’e,” Deputada FRETILIN, Helena Martins, hato’o liuhusi deklarasaun polítika bankada nian iha reuniaun plenária PN, segunda ne’e.

Tanba, nia dehan, durante semana hirak ikus akompaña informasaun no halerik hanesan iha Hospital Nasionál Guido Valedares (HNGV, siglá portugés) rasik fó sai katak aimoruk kuaze item 120-resin ou 20% hosi item 454 medikamentu mak laiha ka stock out, nune’e mós konsumavél atu apoia tratamentu item balun laiha.

Reajente hodi deteta moras tromponin no moras seluk laiha, entaun pasiente depois hasai raan iha ospitál nasionál haruka ba fali klínika privadu sira.

Situasaun seluk iha sentru saúde iha postu administrativu Vemasse-Baucau, daudaun ne’e motorista ambulánsia laiha difikulta atu lori pasiente grave sira ba ospitál, tanba motorista loloos ne’e Governu hapara nia serbisu.

Situasaun hanesan iha ospitál Referal Baucau ne’e Ray-X, filtrasaun raan no anesthesia atu halo operasaun laiha no pasiente sira-ne’ebé ruin tohar ka monu tenke refere hotu mai ospitál nasionál iha Dili.

“Iha sentru saude Comoro, motorista lori ambulánsia la to’o, nune’e Diretora Sentru halo orden traballu ba médiku sira-ne’ebé bele lori karreta ajuda lori hela pasiente. Nune’e, médiku sira-ne’e bainhira fó konsulta mak pasiente balun tenke refere ba HNGV, sira lori ambulánsia tula hela tiha ba mak kontinua fali fó konsulta bae ma seluk,” nia dehan.

Aleinde ne’e, iha Bobonaro, postu saúde haat taka provizóriu tanba laiha profisionál saúde, karik Governu hanoin provizória populasaun Bobonaro sei lahetan moras.

Deputada Helena hateten, ho preokupasaun iha semana kotuk bankada FRETILIN halo fiskalizasaun ba HNGV, ne’ebé deteta menus rekursu umanu atu atende pasiente sira ho di’ak.

Kona-ba falta aimoruk, nia dehan, tuir informasaun hosi fiskalizasaun Komisaun F nian iha semana kotuk ba Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM), dadus hosi 4 janeiru 2024 hatudu nesesidade ba aimoruk iha rai-laran hamutuk item 1.482, agora daudaun iha hela ne’e iha item 982, sei falta item 500 hodi korresponde 34% stock out.

“Responde ba falta aimoruk, Ministra Saúde tenta desvia ho inkapasidade tomak hodi atira kulpa ne’e ba VIII Governu Konstitusionál. Haluha tiha katak, IX Governu Konstitusionál hala’o hela serbisu ho pleno poder, maibé la aprezenta solusaun no tenta atu halai hosi responsabilidade,” Deputadu hosi bankada opozisaun ne’e hateten.

IX Konstitusionál seidauk ukun to’o tinan ida maibé lori ona orsamentu rua mai PN hodi aprova, ida mak orsamentu rektifikativu 2023 no seluk mak Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 nian ne’ebé vigór hela.

Iha orsamentu retifikativu ne’e Governu aloka millaun $6 hodi sosa aimoruk hatán ba nesesidade no problema ne’ebé Timor-Leste hasoru maibé tanbasá kontinua hasoru problema aimoruk stock out.

Deputadu bankada KHUNTO, Antonio Verdiál de Sousa, preokupa ho situasaun saúde daudaun liga ho problema aimoruk stock out no menus rekursu umanu, nune’e prezudika atendimentu pasiente sira.

“Ita akompaña, haree no rona, menus pesoál saúde hodi halo tratamentu ba pasiente sira. Sériu tebes bainhira laiha aimoruk atu fó ba pasiente sira. Ho aimoruk stock out ne’e, afeta fali ba postu saúde balun labele ona kontinua hala’o tratamentu ba pasiente sira no iha posibilidade bele taka. Bele hapara pesoál saúde profisional sira ladún saudavel, hodi fó impaktu ba atendimentu pasiente sira liuliu iha sala emerjénsia no sala baixa, inklui profisionál saúde sira-ne’ebé destaka iha klínika no hapara kontratu lahó saudável,” nia dehan.

Nune’e, nia rekomenda ba Ministériu Saúde hodi tau prioridade halo estudu ka peskiza internál ministeriál ba rekursu umanu pesoál saúde ne’ebé iha ona esperiénsia profisonál tuir tarefa saúde ninian, atu nune’e bele garante nafatin atendimentu profisionál ba populasaun iha teritóriu nasionál.

Deputadu bankada CNRT, Patrocínio Fernandes, hateten kona-ba asuntu saúde hanoin governasaun ne’e kontinuidade tanba problema aimoruk stock out ne’e mai kedas hosi VIII Governu Konstitusionál, nune’e situasaun ne’e grave mai kedas hosi ne’eba.

IX Governu KOnstitusionál foin pose iha 01 jullu 2023, tanba dehan orsamentu laiha, nune’e iha fulan- agostu Governu tau iha Orsamentu Retifikativu millaun $6, ne’ebé responsabilidade ne’e kontinuidade, nune’e IX Governu asume responsabilidade hodi tau orsamentu retifikativu.

Kona-ba kontratu hotu, nia hateten ne’e hanesan natureza kontratu ramata tenke iha fali prosesu adminitrasaun.

Deputadu CNRT, Duarte Nunes, hanoin Deputadu sira mak hatán malu hela de’it ba asuntu sira-ne’e hanoin se bele husu ba meza PN bolu ministra Saúde hodi halo debate ho PN atu bele esplika klaru kona-ba situasaun ne’ebé Timor-Leste hasoru.

Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hateten modalidade iha rejimentu klaru tebes no hakarak halo interpelasaun, debate ho Governu liuhosi ministériu kompetente hanoin bele maibé presiza iha pedidu.

Entretantu iha reuniaun plenária, segunda ne’e, Deputadu sira maiória mós foti preokupasaun ho asuntu hanesan problema aimoruk stock out, menus rekursu umanu prezúdika atendimentu pasiente, enkuantu iha plenária la marka prezensa hosi parte Governu liuhosi Vise Ministru asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, tanba ohin iha reuniaun Konsellu Ministru (KM) nune’e partisipa de’it tékniku sira hodi rejista preokupasaun Deputadu sira-nian.

Notísia Relevante: Komisaun F halo fiskalizasaun urjente ba INFPM haree problema aimoruk “stock out”

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór         : Cancio Ximenes  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!