iklan

DILI, POLÍTIKA

Mídia iha papél fundamentál informa no eduka populasaun kona-ba kestaun ambientál

Mídia iha papél fundamentál informa no eduka populasaun kona-ba kestaun ambientál

Presidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay no Prezidente Konsellu Imprensa, Otélio Ote hasai foto hamutuk iha Abertura The Dili Dialogue Forum “ A Press For The Planet : Journalism in The Face of The Environmental Crisis. Iha Salaun Multiusos Bebora, Sexta (10/05). Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, 10 maiu 2024 (TATOLI)-Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, destaka, mídia no jornalista  sira iha papél fundamentál atu informa no eduka populasaun hodi hasa’e konsiénsia ba kestaun ambientál.

“Mídia nia responsabilidade hodi aumenta públiku nia konsiénsia, liuliu iha sira-nia komunidade kona-ba tema hirak-ne’ebé importante tebes agora ne’e daudaun boot liu ba beibeik bainhira ita haree mundu hakat lalais atu ba monu iha rai-naruk klimátiku. Rai-naruk klimátiku ida-ne’e infelizmente agora la’ós ona buat ida aat ne’ebé ambientalista radikal imajina de’it hodi hata’uk públiku, maibé ne’e situasaun real ne’ebé konfirma husi eventu klimátiku ekstremu no kalamidade oioin ne’ebé akontese barak liu ba beibeik no sobu buat barabarak,’’PPN hato’o iha nia intervensaun bainhira halo abertura ba The Dili Dialogue Forum  2024 ho tema  ‘’A PRESS FOR THE PLANET: JOURNALISM IN THE FACE OF THE ENVIRONMENTAL CRISIS’’,  ne’ebé realiza husi Conselho de Imprensa Timor-Leste (CI),iha salaun Multiuzu GMN, Bebora, Dili, sesta ne’e.

PPN dehan, ezemplu husi mudansa klimátika hirak-ne’e maka inundasaun boot ne’ebé haterus Dubai foin fulan kotuk  iha abríl, depois 2023 sai nu’udar tinan manas liu hotu ne’ebé ema rejista tiha ona no durante ne’e mosu situasaun  temperatura manas demais no bailoro naruk aat tebes.

Iha dékada ikus ne’e, ho temperatura média ne’ebé sa’e ho maneira ne’ebé halo ita ta’uk la iha rejaun seluk iha mundu ne’ebé terus hanesan rejiaun Ásia pasífiku ho inundasaun barak no anin boboot inklui siklone no tufaun no ameasa tsunami dala hira.

“Tuir Ásia pasífiku  disaster report iha 2023  no tempu  ne’ebé sei iha oportunidade atu aumenta rejiaun  nia reziliénsia agora badak ona,  hasa’e ema nia konsiénsia kona-ba ambiente agora importante liu ba beibe’ik, tanba área besik tasi, Estadu sira-ne’ebé illa, hanesan ita-nian  no sira-nia ekosistema no mós bem-estar ba jerasaun  agora daudaun no aban-bainrua nian hetan ameasa ne’ebé besik akontese no la kleur sei la bele rezolve ona, no razaun  prinsípal ba ida-ne’e maka impaktu umanu ba meiu ambiente,’’nia dehan.

Tanba ne’e urjente ita hotu nia kompromisu hodi proteje ita-nia planeta no hodi hamenus konsekuénsia aat husi jestaun rekursu la efisiente durante tempu barak no atu promove dezenvolvimentu ne’ebé sustentável tebes.

PPN mós fiar katak iha kontextu ne’e mídia nia papél fundamental tebe-tebes, liuliu se jornalista sira-ne’ebé informadu, imparsiál no la hakru’uk ba ema terseiru sira-nia interferénsia, barani atu denúnsia interrese ekonómiku no prátika ambientál aat sira ne’ebé estraga tan ekilíbriu no sustentabilidade frájil husi ita-nia planeta azul ne’e, no iha forsa atu motiva populasaun ba prátika ambientál ne’ebé sustentável liu-tán.

Imprensa bele no tenke hola parte iha esforsu ba prátika rigór nian no jornalista sira devia halo mapa hodi hatudu dezafiu ambientál ne’ebé ita hotu-hotu la iha ezesaun hasoru no mós fó-sai informasaun kona-bá solusaun hirak ne’ebé disponível no insentiva edukasaun públika no partisipasaun sívika ba defeza ba meiu ambiente.

Maibé ita labele haluha katak iha ita-nia mundu agora sai buat ida baibain de’it bainhira ema fó-sai informasaun falsa ka fake news liuliu iha rede sosiál no dezeinformasaun sai buat ida hanesan normál no sai ameasa ne’ebé hata’uk ita, ba informasaun kredível, ba demokrásia no ba pás sosiál.

Funsaun pedagójika

Tanba ne’e mídia sira mós iha funsaun pedagójika fundamentál hodi informa no eduka populasaun kona-ba kestaun ambientál no ekolójika sira.

“Serbisu lisuk ho instituisaun lejisladora prinsípal maka Parlamentu  Nasionál  no ho apoiu husi ita-nia parseiru  internasionál, sosiedade sívil no edukadór sira ita hotu bele  no tenke hamutuk  hala’o papél fundamentál hodi hasa’e populasaun nia konsiénsia ba risku ambientál sira  no hodi promove prátika ambientál  di’ak no hodi aprova implementa no halekar informasaun kona-bá kuadru legál metin no makaas iha domíniu ne’e,’’ nia hato’o.

Importante tebes ita hotu rekoñese risku ambientál boot sira ne’ebé liuliu Estadu insular ki’ikoan sira-ne’ebé sei iha dalan ba dezenvolvimentu, hanesan Timor-Leste hasoru tanba sira vulnerável ba dezastre naturál sira no ba dezáfiu klimátiku espesífiku ne’ebé estraga biodiversidade, enkuantu akontese prosesu rai sai rai-fuik maran lailais tanba akesimentu globál no mós nível bee tasi nian sa’e no tssi nia temperatura média aumenta.

“Kona-ba matéria ambientál, ha’u fó-hanoin katak, iha ninia programa IX Governu asume kompromisu metin ba protesaun ambientál no ba dezenvolvimentu sustentável iha ita-nia nasaun no atu buka hala’o Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS). Ita tenke buka solusaun sustentável sira ba ekosistema sira-nia problema ne’ebé haterus ita, inklui ekonómia azúl no polítika ambientál oioin no promove formasaun ba jornalista sira kona-ba tema ambientál no insentiva resiklajem nu’udar parte integrante ba solusaun ba rezíduo sira-ne’ebé resiklável,’’nia dehan.

PPN hakarak agradese  partisipasaun hotu ativa  iha diskusaun tuir mai tanba hamutuk de’it maka ita sei konsege hasoru dezafiu boot sira iha ita-nia oin no harii futuru di’ak liu ba Timor-Leste, ba ita-nia jovem sira no ba planeta.

CI hili tema ” Papél Mídia Hasoru Krize Ambientál”

Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste, Otelo Ote,  hateten Timor-leste, restaura ona nia indepedénsia ba dála-22, nu’udar nasaun ne’ebé iha prosesu rekonstrusaun hatudu progresu signifikante iha setór dezenvolvimentu hotu, inklui dezenvolvimentu mídia ka meiu komunikasaun sosiál, nu’udar ita hatene  nasaun ne’ebé mak mídia iha no dezenvolve aan ho di’ak hatudu sinál nasaun ne’e nasaun demokrátiku  duni, sinál seluk  mak nasaun ne’e nia Parlamentu Nasionál funsiona ho di’ak no realiza eleisaun sira ho susesu.

Iha aspetu meiu komunikasaun sosiál Timor-leste hatudu nia progresu pozitivu, atualmente ita iha meiu komunikasaun sosiál hanesan imprimi, eletrónika ka online iha 47, husi plataforma tolu ne’e mídia online 21, barak liu kompara ho jornál haat, televizaun haat no rádiu 18 inklui ona rádiu komunidade sira.

Haree ba númeru jornalista bazeia ba dadus iha KI agora ita iha ema 300-resin mak jornalista ativu, husi ema 400-resin mak hetan ona karteira profisional jornalista.

KI nu’udar instituisaun Estadu independente no asume kna’ar atu garantia asesu intomasaun, liberdade espresaun, liberdade imprensa indepéndensia editoriál, eleva kapasidade téknika, profisionál no inteletual jornalista, kontinua dezenvolve komunikasaun no kooperasaun ho entidade hotu atu fasilita formasaun no forma kapasitasaun seluk tan atu mídia funsiona ho di’ak no iha kualidade.

Nia hateten, Dili Dialog Forum ne’ebé ohin lori ita hotu mai hamutuk iha fatin kmanek ne’e parte ida husi maneira sira, atu investe koñesimentu, eleva kapasidade inteletuál ita hotu nian.

Programa Dili Dialog Forum ne’ebé hahú kedas iha tinan 2018, mai husi rezultadu semináriu internasionál ida iha Dili tinan 2017, koa’lia kona-ba liberdade imprensa no liderdade esprezaun iha rejiaun sudeste aziátiku no pasífiku.

“Kada tinan selebra Dili Dialog Forum ho tema diferente. Tinan ne’e, ita hili tema ” Papél Mídia Hasoru Krize Ambiental”. Tema ne’e, nu’udar kontinuasaun husi tema Loron mundiál Liberdade Imprensa tinan 2024, kona – ba “Imprensa ba Planeta. Jornalizmu iha krize Ambientál nia oin,”nia hateten.

Nu’udar iha hotu hatene Timor-leste mós infrenta krize ambientál, ai-oan menus tanba tradisaun no kultura uza ai ba sunu, halo uma, tradisaun taa ai halo to’os no seluktan.

“Ita hatene nia impaktu ba planeta no ba umanu, maibé, mídia no jornalita la tau iha kestaun ka prioridade ba kobertura no publikasaun notísia, atu sensibiliza ba públiku ka mak ka’er desizaun polítika sira. Kona-bá benefísiu husi ambiente matak no nia impaktu negativu bainhira planeta sem ambiente matak,’’nia dehan.

Sesaun ida husi Dili Dialog Forum ida ne’e rona esperiensia husi jornalista Indonésia ida husi mídia Kompas kona-bá importánsia husi jornalizmu ambientál,  no ambaxadór boa vontade meiu ambiente, Ego Lemos, prezidente autoridade nasionál  lisensa ambientál, Antonio Lelo Tasi no oradór sira seluk tan.

Nune’e espera liuhusi tema ambientál iha Dili Dialog Forum ida ita hotu nia koñesimentu no sensibilidade ba ambiente.

Ba futuru kI mós sei esforsu hamutuk ho parseiru sira atu produs manual   reportajen ambientál atu komunidade mídia uza nu’udar matadalan ba kobertura no prosesu produsaun notísia ambientál, nune’e ita hamutuk salva planeta husi ita-nia atensaun ba diseminasaun informasaun kona-ba ambientál.

Entertantu partisipa iha Dili Dialog Forum ne’e mai husi jornalista husi órgaun komunikasaun oioin, mídia na’in, asosiasaun jornalista, estudante universitáriu UNTL no UNITAL, inklui UNDIL.

 

Jornalista: Nelson de Sousa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!