DILI, 15 maiu 2024 (TATOLI)—Komisaun F trata asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualidade Jéneru iha Parlamentu Nasionál (PN), kuarta ne’e, halo apresiasaun no aprovasaun relatóriu diskusaun no votasaun espesialidade ba proposta-lei númeru 7/VI(1a)-alterasaun datoluk Lei Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál.
Prezidente Komisaun F, Maria Gorumali Barreto, hateten komisaun realiza enkontru hodi halo apresiasaun no aprovasaun relatóriu diskusaun no votasaun espesialidade ba proposta-lei númeru 7/VI(1a)-alterasaun datoluk Lei Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál.
“Nune’e, ohin, komisaun halo votasaun ho votu afavór ualu (8), kontra no abstensaun zero, signifika relatóriu ne’e pasa unanimidade. Ho ida-ne’e submete ba meza Prezidente Parlamentu hodi bele ajenda diskusaun iha plenária ba finál globál,” nia hato’o hafoin reuniaun iha sala komisaun iha Parlamentu.
Relatóriu ne’e mai husi diskusaun faze espesialidade ne’ebé mak realiza loron tolu iha semana kotuk iha munisípiu Liquiça.
Durante diskusaun iha espesialidade, Deputadu sira iha komisaun aprezenta proposta hamutuk 22 mak pasa, ne’e ko’alia kona-ba ninia objetu husi proposta-lei liuliu ba iha situasaun ida-ne’e mak ko’alia kona-ba patriota libertasaun nasionál ne’ebé konsidera mós vítima ba tempu pasadu ninian.
Iha artigu kona-ba prestasaun sobrevivente no mós ho prestasaun pekunária úniku ne’ebé mak ko’alia subsídiu ba iha veteranu sira-ne’ebé mak halakon tiha uma lisan, maibé se kuandu nia feen no oan simu laiha ona, entaun la presiza ba iha uma lisan maibé fila-fali ba kofre Estadu.
Maibé, nia dehan, iha proposta lima ne’ebé la pasa mak Deputadu proponente husi bankada opozisaun FRETILIN, PLP hakarak halo rekursu ba iha plenária, ida-ne’e direitu kompeténsia Deputadu sira-nian ne’ebé mak la satisfeitu ho aprezentasaun resposta husi Ministru ba Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál (MAKLN) ba artigu balun iha proposta alterasaun lei ne’e.
Antes ne’e, iha 29 abríl tinan ne’e, PN liuhusi reuniaun plenária aprova proposta-lei númeru 7/VI(1a), alterasaun datoluk lei númeru 3/2006, 12 abríl kona-ba Estatutu Kombatente ba Libertasaun Nasionál iha faze jeneralidade ho votu favór 39, kontra zero no abstensaun 19.
Iha diskusaun jeneralidade, Ministru MAKLN, Gil da Costa Monteiro “Oan Soro” ne’ebé aprezenta proposta-lei númeru 7/VI(1a), alterasaun datoluk lei númeru 3/2006, 12 abríl kona-ba Estatutu Kombatente ba Libertasaun Nasionál, hakarak altera artigu hamutuk 14 iha lei vijente.
“Iha loron 25-26 janeiru 2024 ministériu halo ona konsultasaun aberta ho estrutura KKLN nasionál no munisipál nu’udar órgaun úniku reprezentante husi kombatente, nune’e ministériu submete no aprezenta proposta alterasaun ba artigu sira hanesan artigu 3, 10, 11, 12, 13, 15, 18, 27, 28, 35 no revoga artigu 17 Komisaun Omenajén nune’e reajusta husi artigu 8, 15, 18, 31, 32. Ikus liu hasai letra eis iha artigu 38 husi Estatutu Kombatente hodi hetan apresiasaun husi Konsellu Ministru antes lori mai uma-fukun Parlamentu Nasionál,” nia hateten.
Nu’udar baze ba implementasaun tanba ne’e hahú iha tinan 2006 komesa halo ona validasaun ba kombatente no mártir hamutuk rihun 7668 tuir grau ida-idak, husi númeru ne’e hamutuk ema benefisiáriu ba pensaun kombatente no mártir 28.281.
Iha mandatu Governu Konstitusionál da-sia (9) ba fin tinan 2023 finaliza verifikasaun dadus tinan 2009 ne’ebé ho nia totál rejistu 124.680 rekerente no hein validasaun finál sei rezolve mós dadus pendente no reklamasaun husi primeriu rejistu hamutuk rihun 10.391 no iha períodu mandatu ida ne’e sei kontinua halo abertura rejistu datoluk hodi konklui.
Maibé, nia dehan, iha periódu ida ne’e mós mosu lamentasaun barak husi komunidade sira kona-ba dadus veteranu, tanba ne’e iha mandatu Governu da-sia identifika problema barak kona-ba falsifikasaun dadus, prizaun, sertidaun óbitu no seluk tan, rekuñesimentu baze apoiu estatutu kombatente sira-ne’ebé mate iha ai-laran no iha vila, diskriminasaun ba determinasaun husi estrutura diretiva sira kona-ba dedikasaun ou eskluzividade, la rekoñese estudante no eis funsionáriu sira-ne’ebé uluk kontribui mós ba luta maibé balun simu hela pensaun.
Família sira husi kombatente falesidu sira ezije rejistu no asesu pensaun no problema ekonómia sira seluk, aleinde ne’e i inan feton sira ne’ebé uluk hetan violasaun tanba hakarak defende interrese ukun-aan, ikus mai sosiedade ida ne’e prega liafuan ba sira hanesan vítima no esplora ba nia istória no hodi sai ba konsumu públiku. Ida-ne’e nu’udar Estadu la permite, tanba halo intimidasaun ba ema nia psikolójia no nia dignidade, ikus família sira sente moe no hirus.
Nune’e, ho hanoin katak lei tenke fó fatin ba sira hodi dignifika sira-nia terus nu’udar kontribuisaun ba luta no hodi bele permite armónia sosiál no estabilidade polítika nasionál.
Proposta alterasaun ne’e kumpre ba kompromisu programa Governu dasia hodi rezolve preokupasaun sira husi kombatente no família mártir libertasaun nasionál ho objetivu atu rekoñese estudante no eis funsionáriu sira-nia kontribuisaun.
Valoriza inan feton sira-nia sofrimentu ho estatutu nu’udar patriota libertasaun nasionál, kontrola rekomendasaun ba dedikasaun eskluziva tenke bazea ba partisipasaun la’ós ona ho determinasaun husi estrutura sira sempre mate iha baze apoiu.
“Durante rezisténsia hodi define sira-ne’ebé mate, tanba inimígu fó dalan ba família husi kombatente falesidu hodi rejistu determina direitu ba pensaun sobrevivénsia, rekoñese baze apoiu ba direitu prestasaun pekunária únika 3-7, atribui pensaun pekunária únika ba família kombatente felesidu ne’ebé la konsege simu sira-nia direitu,” nia dehan.
Proteje investimentu fundu veteranu ne’ebé dezenvolve husi Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál (KKLN) nu’udar kontribuisaun ba prosesu dezenvolvimentu sustentável tuir prinsípiu libertasaun ba povu.
Enkuantu, tuir testu orijinál iha Proposta-lei númeru 7/VI(1a), alterasaun datoluk lei númeru 3/2006, 12 abríl, kona-ba Estatutu Kombatente ba Libertasaun Nasionál atu altera artigu 3, 8, 10, 11, 12, 13, 15, 18, 27, 28, 31, 32, 35 no 38.
Laiha artigu espesífiku fó rekoñesimentu ba menoridade partisipa iha luta libertasaun
Prezidente Komisaun F, Maria Gorumali Barreto, hateten iha alterasaun Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál ne’e la prevee artigu ne’ebé espesífiku hodi fó rekoñesimentu ba menoridade partisipa iha luta libertasaun, maibé ho alterasaun lei ne’e bainhira aprova no promulga ona husi Prezidente Repúblika mak Governu iha kompeténsia hodi kria dekretu-lei ketak hodi bele fó rekuiñesimentu.
“Iha lei ida-ne’e laiha espesífiku ba iha menoridade, maibé em-jerál de’it ba iha partisipasaun no prezensa sira-nian durante iha luta libertasaun husi kedas iha tinan 1975 to’o 1978 ne’ebé mak iha lei ne’e hakerek, maibé la espesífiku kona-ba labarik (menoridade). Signifika katak, iha lei la signifika ba labarik, maibé ita hein ba iha dekretu-lei kuandu lei ida-ne’e aprova no mós promulga husi Prezidente Repúblika. Ita haree ba iha dekretu-lei ne’e kompeténsia fila-fali ba iha Governu,” nia hateten.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes





