DILI, 05 Juñu 2026 (TATOLI) – Organizasaun Naun-Governamentál (ONG) Lao Hamutuk hato’o submisaun ba Komisaun A ne’ebé Trata Asuntu Konstituisionál no Justisa iha Parlamentu Nasionál kona-ba Projetu alterasaun Kódigu Penál, ho rejeisaun ba kriminalizasaun difamasaun no apoiu ba protesaun vítima violénsia seksuál.
Lao Hamutuk hato’o apresiasaun ba PN tanba fó oportunidade ba sosiedade sivíl atu kontribui iha diskusaun kona-ba Projetu Lei alterasaun ba Kódigu Penál. Projetu Lei ida ne’e importante tanba trata matéria sensivel rua ne’ebé presiza separa ho klaridade, protesaun vítima violénsia seksuál no kriminalizasaun krime kontra onra. No introdús Projetu Lei alterasaun ba Kódigu Penál no kriminaliza difamasaun.
“Lao Hamutuk haree katak, proposta ne’e viola Konstituisaun RDTL (artigu. 6, 40, 41), kontra konvensaun internasionál direitu umanu (artigu 19 husi Deklarasaun Universal Direitu Umanu), sei hamate liberdade sosiedade sivíl nian atu hato’o krítika no sei taka dalan ba jornalista, ativista, no públiku atu hato’o opiniaun,” refere nota imprensa husi Lao Hamutuk, ne’ebé Tatoli, asesa.
Lao Hamutuk preokupa hodi fó alerta fali ba PN katak difamasaun la merese atu kriminaliza maibé di’akliu atu hadi’ak prosesu tuir Kódigu Sivíl. Sé Parlamentu hakarak atu hamoris fali lei kriminalizasaun difamasaun iha 2026, tenke halo konsultasaun públika tomak no rona ema hotu nia lian.
Agora daudaun, demokrasia no liberdade espresaun iha Timor-Leste di’ak liu nasaun seluk hotu iha ASEAN.
“Ita bele orgullu susesu ida-ne’e, no labele kria lei ne’ebé la valoriza ita nian liberdade ne’ebé ita manán ho luta naruk. Timor-Leste tenke kontinua mantein modelu liberdade espresaun ne’ebé ba ita-nia viziñu sira,” refere karta ne’e husi LH.
Preokupasaun prinsipál Lao Hamutuk
Lao Hamutuk apoia prinsípiu kriminalizasaun ba asédiu seksuál, asaun seksuál la ho konsentimentu no insestu. Parte ida ne’e responde ba lakuna ne’ebé durante tinan barak impede sistema justisa atu proteje vítima, liuliu feto, labarik, juventude no pessoa vulnerável.
Maibé, aprovasaun artigu sira ne’e tenke akompaña ho medida implementasaun, formasaun ba PNTL, Ministériu Públiku, Defensoria Públika no tribunál, protokolu entrevista vítima, apoiu psikososiál, protesaun testemuña, interpreter, referal ba saúde no orsamentu adekuadu. Lei di’ak sei fraku, se vítima la hetan asesu ba justisa seguru, lalais no sensivel ba trauma.
Lao Hamutuk konkorda katak liberdade espresaun la’ós direitu absolutu. Maibé restrisaun ba liberdade espresaun tenke tuir prinsípiu legalidade, nesesidade no proporsionalidade.
Bainhira iha ona mekanizmu sivíl, direitu resposta, retifikasaun, kompensasaun proporsional no étika media mak pena prizaun ba difamasaun sai resposta ne’ebé todan liu no risku liu.
Lao Hamutuk rekoñese katak Estadu iha devér konstituisionál atu proteje dignidade ema nian, integridade pesoál, liberdade seksuál, família, onra no reputasaun. Maibé, iha Estadu demokrátiku, protesaun ba dignidade no reputasaun la tenke sakrifika liberdade espresaun, liberdade imprensa, partisipasaun públika, direitu atu kritika autoridade, no povu nian direitu atu hetan informasaun kona-ba asuntu públiku.
Proposta lei kriminalizasaun difamasaun kontra Konvensaun Internasionál Direitu Umanu
Timor-Leste nu’udar parte ba Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Sivíl no Polítiku iha obrigasaun atu respeita liberdade espresaun no garante katak kualkér restrisaun ba direitu ida ne’e mak legál, nesesária no proporsional. Proposta Lei kriminalizasaun difamasaun ne’e kontra Direitu Umanu, liuliu Artigu 19 Deklarasaun Universal Direitu Umanu no artigu 23 Konstituisaun RDTL, tanba kriminaliza liberdade espresaun no asesu informasaun.
Lao Hamutuk rejeita kriminalizasaun difamasaun tomak tanba proposta ne’e ameasa liberdade espresaun no justisa ba ema vulnerável. Presiza lei ne’ebé proteje direitu ema hotu, la’ós penaliza kritika ka falta asesu informasaun.
“Ami nian pozisaun mak remédiu tenke proporsional, sivíl, reparasaun no kompativel ho liberdade espresaun, la’ós pena prizaun ne’ebé bele kria efeitu intimidatóriu ba jornalista, ativista, denunsiante, akadémiku, komunidade afetada no sidadaun sira”.
Lao Hamutuk mós hakarak alerta kona-ba risku SLAPP, katak prosesu judisiál bele uza atu tau obstákulu ba partisipasaun públika. Iha Timor-Leste, diferensa podér entre figura públiku, empreza boot ka kontratadór Estadu ho jornalista, ONG, komunidade rurál no sidadaun bainbain boot tebes.
Lei difamasaun ho pena prizaun bele halo desekilíbriu ida ne’e sai boot liu tan, tanba ema ho podér ekonómiku no polítiku bele uza prosesu kriminál atu intimida sira ne’ebé fahe informasaun kona-ba korrupsaun, kontratu públiku, impaktu ambientál no dívida ka kaptura reguladóra.
Lei difamasaun ho prizaun bele sai instrumentu atu proteje interese kompañia estrativa, kontratu infraestrutura boot no entidade koletiva husi kontrolu públiku. Komunidade afetada no sosiedade sivíl tenke iha liberdade atu loke diskusaun no fahe informasaun kona-ba impaktu ambientál, kontratu injustu, dívida públika, konflitu interese no kaptura reguladóra. Lei penál labele sai instrumentu protesaun ba podér estrativu atu halakon komunidade nian lian.
Kriminaliza difamasaun ne’e provoka fali trauma okupasaun Indonézia
Timor-Leste parte husi mundu ne’ebé iha kometimentu atu lori nasaun ba ambiente ne’ebé demokrátiku no respeita direitu umanu.
“Ita labele hafo’er fali ita-nia integridade no valór rezisténsia populár”. Proposta lei kriminaliza difamasaun bele reativa fila-fali trauma ne’ebé timoroan esperiénsia durante okupasaun Indonézia nian.
“Trauma ho tipu inter-jerasionál ne’e bele fó tutan ba jerasaun oin mai, sé iha tempu agora ita la kura kedas. Sé ita kontra okupasaun represivu, ita rasik labele repete fila-fali polítika opresivu militár Indonézia nian ne’ebé kaer no oho se de’it mak temi, krítika, difama no tolok rejime Suharto iha tempu ne’ebá.”
Ho razaun ida-ne’e, Lao Hamutuk rejeita totálmente introdusaun husi proposta lei kriminalizasaun ne’e iha pasadu, agora no iha futuru.
“Lao Hamutuk la kompara Parlamentu demokrátiku ho rejime okupasaun, maibé ami hakarak fó lembra de’it katak memória istórika obriga atu ita hotu kuidadu ba iha kualkér lei ne’ebé limita lian públiku. Ita hotu fiar katak Timor-Leste la harii nian independénsia atu povu fila-fali ba kultura ta’uk, ita nian independénsia harii husi liberdade, dignidade, solidariedade no korajen atu ko’alia verdade.”
Demokrasia forte la’ós demokrasia ne’ebé la iha kritika; demokrasia forte mak demokrasia ne’ebé rona kritika, responde ho evidénsia, korrije erru no respeita povu hanesan fonte soberania.
Nesesidade liu atu iha Lei Protesaun Denunsiante duké kriminalizasaun difamasaun
Timor-Leste seidauk iha lei ida ne’ebé efetivu atu proteje denunsiante (ema ne’ebé fó sai informasaun kona-ba krime, korrupsaun, ka abuzu iha instituisaun ida nia laran).
Sé lei kriminalizasaun difamasaun aprova no laiha lei protesaun ba denunsiante, mak ema ne’ebé fó-sai informasaun kona-ba korrupsaun, abuzu podér, violénsia ka risku ambientál sei hetan ameasa boot liu tanba ne’e Lao Hamutuk hanoin nesesidade liu halo Lei ne’ebé fó seguransa ba ema ne’ebé fó sai informasaun kona-ba krime sira ne’ebé iha ligasaun ho interese públiku duke lei kriminalizasaun difamasaun.
Figura públiku tenke prontu simu kritika, la’ós proteje an ho lei
Konstituisaun RDTL art. 2.1 hatete: “Soberania hatuur metin iha povu”. Figura públiku, empreza públika, kontratadór Estadu no entidade ne’ebé jere rekursu povu nian tenke simu fiskalizasaun ka kontrolu boot liu.
Povu sira merese protesaun reputasaun ne’ebé forte, maibé autoridade públika no entidade ne’ebé atua iha interese públiku la bele uza lei penál atu evita krítika.
Sé informasaun ida falsu, resposta apropriada mak retifikasaun, direitu resposta, esklaresimentu públiku, kompensasaun sivíl proporsional ka mekanizmu media ethics; la’ós prizaun. Bainhira figura públiku sente ofendidu ho krítika, sira bele uza meiu sivíl ka retratasaun públika. La presiza lori ema ba prizaun.
Meiu atu prosesa difamasaun eziste tiha ona
Iha artigu barak ona iha Kódigu Sivíl (artigu 67 to’o 78) ne’ebé ko’alia kona-ba meiu seluk atu prosesa problema difamasaun ne’e hakerek ona hanesan alegasaun sivíl husi vítima hasoru ema ne’ebé defama. Alende ida ne’e, se ema ida falsamente halo keixa ba autoridade sira ba ema ne’ebé “alegadu” ba krime ida, artigu 285 husi kódigu penál konsidera ona asaun refere nu’udar krime ida “Denúncia Caluniosa”.
Lei Komunikasaun Sosiál mós prevee mekanizmu oioin atu hamate notísia falsa ne’ebé hakanek ema-nia onra no atu ezije publikasaun notísia hodi defende an.
Falta konsultasaun públiku
Projetu lei ida ne’e kria krime foun sira ne’ebé sériu no afeta liberdade fundamentál ema hotu nian. Lao Hamutuk apresia Parlamentu inísia ona konsultasaun públika ho entidade balun, maske nune’e la’o enkoraja atu realiza konsultasaun nasionál molok debate no votasaun finál.
Konsultasaun la’ós halo iha Dili de’it maibé presiza to ba iha munisípiu sira no presiza iha dokumentu iha tetun jurídiku ne’ebé klaru no presiza rona mós perspetiva husi jornalista, Konsellu Imprensa, organizasaun feto no labarik, juventude, ema ho defisiénsia, PDHJ, Ministériu Públiku, PNTL, Defensoria Públika, Igreja, autoridade lokál, akadémiku, sobrevivente violénsia seksuál, komunidade rurál no relatóriu konsultasaun tenke publika antes diskusaun votasaun finál.
Kontradisaun ho prinsípiu justisa públika
Iha artigu sira ba kriminaliza difamasaun, injuria, ofense ba memoria matebian, ofensa ba entidade koletiva ho tipu prosesu akuzasaun partikulár (private prosecution) sistema prosesu kriminál ne’ebé inisiativa ba akuzasaun depende ba vítima nia keixa, la’ós ba prokuradór públiku.
Vítima rasik mak tenke halo keixa no tuir prosesu, la’ós Estadu liu husi Ministériu Públika.
No ba artigu asédiu seksuál no perturbasaun seksuál uza sistema mista, depende ba keixa (akuzasaun partikulár), maibé prosesu sai públiku (prokuradór) bainhira vítima iha idade tinan 17 mai kraik ka vulneravel.
Sistema akuzasaun partikulár ba difamasaun no injesaun iha proposta ne’e iha lójika (proteje autonomia vítima no prevene abuzu husi Estadu), maibé iha frakeza boot mak vítima ema ki’ik, ema iha área rural, no ema ho rendimentu ki’ik sei difisil atu asesu justisa tanba tenke selu kustu advogadu, taxa tribunal ho prosesu ne’ebé komplikadu, aumenta gasta tempu no enerjia atu tuir prosesu ne’ebé naruk. Presiza aumenta mekanizmu protesaun ba vítima vulneravel no prevensaun ba abuzu husi akuzasaun partikulár, atu asegura katak justisa la’ós de’it ba ema ne’ebé iha osan.
Konkluzaun
Lao Hamutuk nu’udar organizasaun ne’ebé servisu durante tinan 26 atu promove demokrasia no direitu umanu iha Timor-Leste, hanoin katak kriminalizasaun asédiu seksuál, importunasaun seksuál no insestu nu’udar pasu pozitivu ne’ebé apoia.
Maibé, kriminalizasaun difamasaun ho prizaun nu’udar ameasa séria ba liberdade espresaun, demokrasia no direitu umanu. Figura públiku sira tenke prontu simu krítika faktual. Timor-Leste la’ós rejime ditadór, maibé Estadu demokrátiku ne’ebé soberania iha povu. Denusiante sira presiza protesaun la’ós prizaun. Parlamentu tenke halo konsultasaun públika molok deside kona-ba lei ne’e.
Lao Hamutuk husu Parlamentu atu separa asuntu rua iha Projetu Lei. Parte kona-ba asédiu seksuál, asaun seksuál ne’ebé la iha konsentimentu no insestu bele kontinua ho konsultasaun públika vítima-sentradu. Parte kona-ba difamasaun ho pena prizaun tenke hasai husi Kódigu Penál. Se Parlamentu hakarak regula reputasaun, matéria ne’e tenke trata liu husi lei sivíl separada, direitu resposta, retifikasaun, kompensasaun proporsional, mediasaun, Konsellu Imprensa, media ethics no mekanizmu anti-SLAPP.
Ho razaun sira ne’e, La’o Hamutuk ezije atu suspende prosesu aprovasaun, no halo konsultasaun públika tomak no hasai kriminalizasaun difamasaun husi projetu. Aprova de’it krime foun ne’ebé proteje vítima (asédiu, importunasaun no insestu).
Rekomendasaun
Bazeia ba analiza iha leten, Lao Hamutuk rekomenda ba Parlamentu Nasionál;
- Atu hasai artigu 187.º-A to’o 187.º-H husi Projetu Lei Sétima Alterasaun ba Kódigu Penál. Se Parlamentu insiste atu regula difamasaun, tenke hasai pena prizaun hotu no regula de’it liu husi lei sivíl separada ho salvaguarda ba verdade, boa-fé, interesse públiku, kritika polítika, kritika jornalístika, opiniaun, kritika ho humor, ironia ka forma artístika, peskiza akadémika, denúnsia korrupsaun, protesaun fonte no anti-SLAPP.
- Halo konsultasaun públika ba ema hotu, La’o Hamutuk husu Parlamentu Nasionál atu suspende prosesu aprovasaun to’o konsultasaun públika nakloke ho Organizasaun sosiedade sivíl, Asosiasaun jornalista, Organizasaun feto no labarik, Defensor direitus umanus no Komunidade lokál sira. Demokrasia presiza partisipasaun, la’ós desizaun husi leten ba kraik.
- La’o Hamutuk rekomenda atu Parlamentu kontinua diskute artigu kona-ba asédiu seksuál, asaun seksuál ne’ebé la iha konsentimentu no insestu, maibé ho konsultasaun públika. Parlamentu Nasionál mós tenke garante orsamentu no kapasidade institusionál atu lei ne’e bele implementa ho efetividade.
- La’o Hamutuk rekomenda atu Parlamentu Nasionál reforsa direitu resposta, retifikasaun, media ethics, media literacy, fact-checking independente no mekanizmu sivíl lalais, kustu ki’ik liu no asesivel ba ema ki’ik. Protesaun reputasaun tenke serve povu, la’ós sai arma ba poderózu.
TATOLI





