iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Servisu veterináriu MAPPF halo intervensaun lalais ba moras raiva

Servisu veterináriu MAPPF halo intervensaun lalais ba moras raiva

Sekretáriu Estadu Pekuária, José Vieira Araújo, akompaña ekipa vasinadora sira halo lansamentu ba vaisinasaun antirrábika iha munisípiu Bobonaro hodi prevene tranzmisaun moras ne'e tama territóriu nasionál . Imajen Tatoli/Sérgio da Cruz.

DILI, 10 Juñu 2024 (TATOLI) – Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, louva serbisu husi Diresaun Nasionál Veterinária, tanba halo intervensaun lalais ba moras raiva iha munisípiu tolu no Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

“Imi-nia serbisu hodi halo intervensaun ba moras raiva ne’e rápida tebes, imi konsege rezolve ona prosesu vasinasaun ba asu no animál sira seluk iha Oé-Cusse, Bobonaro, Covalima, Dili, inklui Ataúro ho susesu”, ministru hato’o iha Comoro, ohin.

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Governante ne’e salienta katak intervensaun husi servisu veterináriu nian ne’ebé la’o di’ak no hatudu katak bá oin ne’e sei laiha tan problema ho moras raiva.

“Agora, saida maka Departamentu Veterinária presiza halo mak kria planu foun ida hodi ajuda diresaun atu halo prevensaun iha futuru. Husu ba diretora veterinária atu kontinua serbisu hamutuk ho Diresaun Pekuária no xefe departamentu sira atu halo fali planu seluk hodi ko’alia kona-ba prevensaun, liuliu saida maka presiza atu halo bainhira mosu filafali kazu hanesan ba animál sira ho volume ne’ebé maka’as”, ministru sujere.

Tanba ho planu sira ne’e maka bele ajuda Governu, liuliu Diresaun Pekuária hodi dezenvolve serbisu sira ne’e ba oin, tanba sai tékniku iha área veterinária tenke iha ideia ne’ebé inovadora atu halo mudansa signifikante ba moras sira ne’ebé fó impaktu boot.

Iha fatin hanesan, Diretora Nasionál Veterinária, Joanita Jong, husu ona ba tékniku sira ne’ebé destakadu iha munisípiu tolu no RAEOA ne’ebé afeta ba moras raiva atu kontinua halo identifikasaun ba vírus sira ne’ebé afeta ba animál sira atu kria planu ruma hodi prepara ba responde ba moras raiva.

“Ha’u husu ba tékniku sira atu halo identifikasaun ba moras sira ne’ebé hasoru iha terrenu ba animál sira. Imi tenke aprezenta solusaun saida maka veterinária atu halo hodi rezolve kazu sira ne’e. Ha’u enkoraja nafatin ita-boot sira tuir pedidu husi ministru nian, nune’e ita bele hamutuk atu hanoin ba futuru saida maka ita sei halo hodi responde ba moras raiva”, salienta.

Relasiona ho atividade vasinasaun antirrábika, iha Bobonaro rejista asu hamutuk 12.755 no vasina ona 5.659, ekivale ba 44,36%, Covalima iha asu hamutuk 7.104 no vasina ona 5.344 ka 89,63% no iha RAEOA rejista asu 10.189 no vasina 7.334 ka 71,97%.

Iha Dili, rejista asu hamutuk 19.915 no vasina ona 16.390 ka ekivale ba 82,29% no iha Ataúro rejista asu hamutuk 1.908 no vasina ona 1.520 ka 79%. Totál asu ne’ebé rejista iha munisípiu sira ne’e hamutuk 51.871 no vasina ona 36.247.

Notísia relevante: Vasinasaun antirrábika iha munisípiu rua no RAEOA suspende provizoriamente

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!