iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, DILI, HEADLINE

Prezidente ITLOS: Mekanizmu rezolve disputa fronteira marítima ho dalan rua

Prezidente ITLOS: Mekanizmu rezolve disputa fronteira marítima ho dalan rua

Prezidente Tomás Heidar hamutuk ho kompozisaun estrutura Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian (ITLOS, silga inglés). Imajen espesiál

DILI, 14 Maiu 2025 (TATOLI) – Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian (ITLOS, sigla inglés), solusiona disputa fronteira marítima iha mundu uza mekanismu rua; rezolve ho voluntariamente liuhusi negosiasaun no kumpulsoria obrigatória.

Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian (ITLOS, silga inglés), nu’udar órgaun judisiál internasionál ne’ebé harii tuir Konvensaun Nasaun Unida nian kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS). Ninia funsaun mak atu rezolve disputa sira-ne’ebé mosu hosi interpretasaun no aplikasaun UNCLOS nian.

Tomás Heidar nu’udar membru Tribunál dezde 1 Outubru 2014, Prezidente Tribunál nian dezde 2023, Vise-Prezidente Tribunál 2020-2023; Prezidente Kámara ba Disputa Peska 2017-2020; Membru husi Kámara Espesiál ne’ebé forma atu trata Disputa kona-ba delimitasaun ba fronteira marítima entre Maurísia no Maldivas iha Oseanu Índiku (Maurísia/Maldivas)

“Iha Konvensaun Nasaun Unida kona-ba Direitu Marítima (UNCLOS), iha mekanizmu rua rezolve disputa marítima: Ida rezolve disputa voluntariamente, ne’e bazea ba negosiasaun sira. Enkuantu segundu mak mekanizmu kompulsóriu rezolve disputa,” Prezidente ITLOS, Tomás Heidar informa ba TATOLI, iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Kuarta ne’e.

Prezidente ITLOS, Tomas Heidar, to’o ona Timor-Leste. Foto/GPM

Tomás dehan, karik la susesu rezolve disputa ho dalan negosiasaun mak, entaun lori disputa ne’e ba Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian.

Prezidente ITLOS ne’e fó ezemplu, kazu entre nasaun vizinu sira hanesan Bangladesh hasoru Myanmar, Ghana hasoru Côte D’Ivoire iha Áfrika no Maurítius hasoru Maldives.

“Sira-ne’e mak disputa marítima ne’ebé mak ita rezolve ona. Ita mós sei ajuda disputa sira iha rejiaun nee, karik nasaun sira hola parte iha disputa la susesu rezolve sira-nia disputa,” nia katak.

Tuir dokumentu ne’ebé publika iha portál Gabinete Fronteira Marítima deskreve prosesu hotu kona-ba fronteira marítima no terrestre, nune’e mai ita akompaña konsilitasaun obrigatória, saida mak konsiliasaun obrigatória, tanbasá Timor-Leste hili ona konsiliasaun obrigatória no oinsá ho Indonézia.

Konsiliasaun Obrigatória

Iha 11 Abríl 2016, Timor-Leste hahú prosesu konsiliasaun obrigatória ida ho Austrália tuir Nasaun Unida nia Konvensaun kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS). Liuhusi prosesu ida ne’e, estabelese Komisaun Konsiliasaun ida ne’ebé hasoru malu beibeik ho Timor-Leste ho Austrália ho objetivu, atu hetan akordu ida kona-ba fronteira marítima.

Saida mak Konsiliasaun Obrigatória?

Konsiliasaun Obrigatória ne’e prosedimentu ida tuir UNCLOS (Anexu V, Seksaun 2) ne’ebé painel konsiliasaun nian ida ajuda Estadu parte sira hodi hetan rezolusaun amigável ida ba sira nia disputa.

Prosedimentu ida ne’e bele uza bainhira Estadu viziñu sira la iha akordu ruma no Estadu ida halo ona deklarasaun ida hodi hasés-an tiha husi orgaun hirak ne’ebé bele tesi disputa kona-ba fronteira marítima obrigatóriamente.

Konsiliasaun ne’e iha konsiliador independente nain lima, ne’ebé hanaran Komisaun Konsiliasaun. Komisaun ne’e buka atu komprende faktus no pozisaun legal Estadu idak-idak nian. Timor-Leste mak nasaun dahuluk hahú konsiliasaun obrigatória ne’e tuir UNCLOS.

Tanbasá mak Timor-Leste hili ona konsiliasaun obrigatória?

Konsiliasaun Obrigatória hanesan dalan ikus loos mak iha ba Timor-Leste hodi bele ko’alia ho Austrália kona-ba fronteira permanente. Ida-ne’e tanba iha Marsu 2002, fulan rua molok Timor-Leste restaura nia independénsia, Austrália hasés-an tiha husi rezolusaun obrigatória ba disputa kona-ba fronteira marítima tuir UNCLOS.

Ida-ne’e katak tribunal internasional ida la bele hakotu fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália. Dalan ida deit ne’ebé iha hodi estabelese fronteira marítima mak liuhusi negosiasaun. Maibé Austrália lakohi ko’alia kona-ba fronteira marítima bilateralmente.

Fronteira marítima ne’e kestaun soberania ba Timoraon sira. Governu Timor-Leste hare’e hotu ona opsaun sira hodi hetan nia direitu tuir lei internasional molok hahú prosesu konsiliasaun obrigatória ida.

Prosesu konsiliasaun ne’e fó dalan ba Timor-Leste ho Austrália hodi submete ba Komisaun no partisipa iha prosedimentu konsiliasaun nian. Liuhusi prosesu konsiliasaun ne’e mak Timor-Leste ho Austrália bele konkorda ba sira nia fronteira marítima permanente.

Ho Indonézia oinsá?

Indonézia la hola parte ba prosesu konsiliasaun ne’e ida tanba prosesu ne’e hare’e ba Timor-Leste ho Austrália nia fronteira deit. Rezultadu final konsiliasaun nian ne’e la afeta direitu marítima Indonézia nian.

Timor-Leste ho Indonézia konkorda tiha ona bilateralmente atu ko’alia kona-ba fronteira marítima tuir lei internasional no diskusaun hira ne’e hahú tiha ona.

Timor-Leste nia tratadu Fronteira Marítima ho Austrália

Iha 6 Marsu 2018, Timor-Leste ho Austrália asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasaun Unida nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteira marítima permanente ida entre Timor-Leste ho Austrália iha Tasi Timor. Asina ona Tratadu ne’e hakotu ona prosesu konsiliasaun obrigátoria, tuir Nasaun Unida nia Konvensaun kona-ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha 11 Abril 2016.

Kapítulu foun ida ba iha Relasaun Bilaterál ho Austrália

Rezolusaun ba disputa fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália sai baze ba relasaun entre nasaun viziñu rua ne’e.

Lasu amizade entre Timoroan ho povu Australianu ne’e metin hori uluk kedas. Amizade ne’e mai husi kedas Funu Mundial Daruak, bainhira soldadu Australianu sira mai iha Timor ne’e Timoroan sira mak ajuda. Timoroan sira importante tebes ba operasaun Austrália nian, sira sai hanesan mata-dalan no fó vantajen estratéjiku diak ida ba soldadu sira hodi kontra tropa inimigu sira. Timoroan sira liuhusi 40.000 mak mate molok funu ne’e hotu. Husi ne’ebá kedas veteranus Austrália nian barak mak fó apoiu ona Timor-Leste, ho fiar ida katak sira iha dívida onra ida ba Timoroan sira.

Australianu no Timoroan sira harii ona relasaun forte, liuhusi igreja, asosiasaun veteranu nian, governu lokal no grupu amizade sira. Eskola barak mak hala’o programa interkambiu ne’ebé estudante barak mak tinan-tinan mai vizita munisípiu sira Timor-Leste nian, no Timoroan foinsa’e sira atus ba atus mak bá estuda iha Austrália.

Maske ho buat sira ne’e hotu, uluk iha tensaun iha relasaun entre governu ho governu, inklui kona-ba marítima marítima no rekursu petróleu nian. Prosesu konsiliasaun ne’e haforsa fila fali relasaun bilateral ne’e hodi lori nasaun rua ne’e hodi hakat ba oin ho amizade no kooperasaun ne’ebé metin.

Hafoin finaliza fronteira marítima, oras ne’e Governu Timor-Leste ho Austrália halo re-negosiasaun kona-ba prosesu dezenvolvimentu Greater Sunrise.

Jornalista: Osoria Marques

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!