LIKISÁ, 30 Maiu 2025 (TATOLI)— Governu ofisialmente lansa ona Programa divulgasaun nasional kona-ba Timor-Leste nia pós adezaun ba Organizasaun Mundiál Komersiu (OMK) ho tema “Ita nia Lian, Ita nia Futuru” iha nível munisípiu.
Eventu lansamentu ne’ebé halao iha Salaun Tokodede Munisípiu Likisá, sexta semana ne’e, loke direita husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz ne’ebé reprezenta Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay.
Nune’e mos hetan partisipasaun husi Sekretáriu Estadu Kooperativa (SECoop), Arsenio Pereira da Silva, Reprezentante Autoridade husi Munísipiu 12, governu lokál, emprezariál sira, akadémiku, no organizasaun sosiedade sivíl sira.
Ministru Marcos hatete atividade ida ne’e nu’udar parte ida husi esforsu nasionál atu hasa’e koñesimentu públiku kona-ba benefísiu no implikasaun husi Timor-Leste nia adezaun tomak iha OMK.
“Programa sensibilizasaun nasional ne’ebe ohin ofisialmente lansa iha Likísa no sei abranje mos ba munisípiu hotu iha teritoriu tomak, ne’ebe sei ensera iha RAEOA-Oekusi iha fulan dezembru tinan nee, ne’ebe sei involve setor hotu-hotu ho nia objetivu atu parte hotu-hotu iha kompriensaun klean kona-ba sentidu lolos tambasa Timor-Leste tenke tama ba OMK ho nia impaktu ba moris lor-toron nian, no mos oportunidade ne’ebe mak Timor-Leste sei hetan iha tempu tuir mai,” Ministru Marcos dehan iha lansamentu ofisísial, sexta ne’e.
Tuir Nia, adezaun ba membru plenu OMK la’ós Timor-Leste nia jornada ikus, maibė hanesan inísiu ba dezenvolvimentu komérsiu iha TL no bele iha dezenvolvimentu ekonómiku ida nebe’e kompetitivu, fo konfiansa ba investor siri, haforsa governasaun, no diversifika eksportasaun.
Programa sensibilizasaun ida ne’e hakarak fo prioridade ba inkluzaun, transparansia no partisipasaun komunidade tomak. Ita hakarak komersiu iha Timor-Leste tenke sai nudar mekanismu ba dezenvolvimentu ho baze be diréitu, oportunidade, no justisa.
Governante ne’e mos hato’o agradesimentu ba partisipante sira hotu, parseiru internasionál sira neʼebé suporta ita nia prosesu adezaun no sei kontinua apoiu Timor-Leste iha fase implementasaun ba post-adezaun nian, hanesan DFAT Australia liu husi nia programa PROSIVU, Sekretariadu OMK iha Genebra, EIF (Enhanced Integrated Framework).
Desizaun hodi sai membru OMK, la’ós buat ida ne’ebé fásil. Ida-ne’e rezultadu husi serbisu maka’as no negosiasaun ne’ebe ita halo desde tinan 2015. Nune’e hodi sai membru OMK nian, Timor-Leste hametin liu nia ligasaun ho mundu, habelar merkadu hodi garante protesaun legát ba negósiu sira tantu doméstiku no internasional.
“Ita tenke asegura katak politika hotu-hotu, reforma hotu-hotu no oportunidade komérsiu hotu-hotu reflete nesesidade no aspirasaun povu nian ho sentidu Ita Nia Lian, Ita Nia Futuru,” Nia hakotu.
Nune’e mos Prezidente Autoridade Munisípiu Likísa, Rigoberto de Deus dehan atividade ne’e nu’udar momentu estratéjiku ida atu hasa’e konxiénsia no partisipasaun elementu hotu-hotu iha sosiedade atu nune’e bele apoia Timor-Leste nia pozisaun iha arena komérsiu mundiál.
“Programa ida ne’e importante tanba foin primeira vez mai halo iha Likísa, nune’e atu fanun parte hotu, sosiedade sivíl setór privadu, veteranu, Xefe Suku hamutuk 23 no Xefe Aldeia hamutuk 134 inklui Administradór Portu 4, atu fo atensaun katak programa ida ne’e interesante ba ita nia adezaun ba OMK, no ne’e hatudu katak ita tenke esforsu hasa’e ita nia produsaun internal,” Nia haktuir.
Nia mos hato’o nia preokupasaun kona-ba produsaun rai laran ne’ebé kontinua menus, liu-liu iha setór agrikultura. Tuir nia, kampu sira hanesan agronomia, pekúaria, peskas, plantasaun, no floresta presiza atensaun no kontribuisaun hamutuk atu nune’e bele dezenvolve no kompete iha merkadu internasional.
Parte seluk, Asesora ba Asuntu Ekonómiku iha MKAE, Maria Martins da Silva fó sai katak durante prosesu adezaun, governu halo ona preparasaun importante oioin, inklui dezenvolvimentu infraestrutura, hasa’e kapasidade rekursu umanu, hakerek no halo revizaun ba lejislasaun nasionál.
“Ita kolia konaba ita nia preparasaun sira nebe’é ita halo durante ne’e hare’e ba aseptu infrastrutura, rekurus umanu no mos ba ita nia lejislasaun sira ne’ebé ita identifika durante prosesu adezaun nian no kontinua identifika lakuna ne’ebé ita hasoru hodi asegura katak Timor-Leste kumpre duni hanesan membru plenu no dever ida ba akordu ka regra sira hatuur ona iha OMK,” nia esplika.
Maski agora sai membru plenu, Maria subliña katak Timor-Leste nafatin iha fleksibilidade atu implementa buat oioin OMK nian, haree ba ninia estatutu nu’udar País Menus Dezenvolvidu (LDC). Estatutu ida-ne’e fó espasu ba Timor-Leste atu implementa reforma neineik-neineik.
Nia mós destaka importánsia hosi instrumentu legál sira hanesan fundasaun ba implementasaun regra sira OMK nian. Regulamentu balu presiza aprovasaun parlamentár, enkuantu sira seluk bele ratifika liuhosi Dekretu Governu ka Diploma Ministeriál sira.
“Durante prosesu adezaun to’o ohin loron, Timor-Leste submete ona lei 300 liu ba iha OMK hanesan obrigasaun ida, maibe barak mos sei esboxu hela no ita presiza submete no halo konsultasaun, sera que lei sira ne’e harmonizadu ona ou alina ho padraun OMK nian, karik seidauk membru (OMK) sira sei fo input ruma karik ita bele hadia no karik labele hadia ita sei fo justifikasaun,” nia esplika liután
Nia hatutan tan katak tantu OMK no integrasaun rejionál hanesan ASEAN nu’udar meius atu enkoraja diversifikasaun ekonomia Timor-Leste nian, ne’ebé to’o agora dependente ba rekursu naturál sira.
Divulgasaun ida-ne’e mós sai hanesan meiu ida ba diálogu entre governu no komunidade kona-ba esperansa no preokupasaun sira ne’ebé hale’u integrasaun ekonómika globál. Tuir planu, ekipa MKAE sei kontinua halo divulgasaun ba kada Munisípiu no sei remata iha RAEOA – Oekusi iha dezembru tinan ne’e.
Jornalista : Cidalia Fátima
Editora : Armandina Moniz





