iklan

OEKUSI

Autoridade sei moderniza Masakre Tumin nu’udar sentru reflesaun ba istória luta

Autoridade sei moderniza Masakre Tumin nu’udar sentru reflesaun ba istória luta

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio Servantes Romeia da Cruz Salu, promete sei moderniza fatin Masakre Bobo-Ufe Tumin, atu sai sentru reflesaun no prezervasaun kona-bá istória luta libertasaun nasionál. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

OEKUSI, 10 Setembru 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio Servantes Romeia da Cruz Salu, promete sei moderniza fatin Masakre Bobo-Ufe Tumin, atu sai sentru reflesaun no prezervasaun kona-ba istória luta libertasaun nasionál.

Régio Salu, hato’o nia promesa ne’e, iha ámbitu seremónia komemorasaun loron Maksakre Tumin, iha tersa-feira 09 Setembru 2025 ne’e, hamutuk ho família sobrevivente hala’o ho misa no kari ai-funan,  ba dala-26, ne’ebé akontese iha loron 08 to’o 09 Setembru 1999.

“Orden husi Primeiru-Ministru, ita sei kombina fatin Masakre Tumin ne’e, atu harii sentru reflesaun istória luta ba libertasaun nasionál,” nia hateten, iha selebrasaun loron Masakre Tumin, tersa ne’e.

“Eis-Prezidente Autoridade Rogério Lobato, antes ne’e nia promete ona ba povu Oekusi liuliu povu Bobometo ho verba ida atu ita hahú dezenvolvimentu sentru reflesaun ne’e, nia promete ona atu aloka rihun $100, faz parte enkuadramentu tomak atu halo inisiativa ne’e hahú, ohin ha’u husu eis-diretór finansa, katak verba ne’e deklarasaun polítiku ka teknikamente faz parte iha planu ezekusaun orsamentu. Entaun tenke haree tuir paresér jurídiku ita asina hahú implementa, maibé la’ós projetu, ne’e investimentu ba sentru reflesaun ida-ne’ebé atraidu ba poténsia turizmu istóriku Oekusi nian,”  nia rekorda.

Notísia relevante:Hanoin hikas Masakre Tumin: “Goza ukun rasik aan ne’e, keta haluha sira”

Tanba ne’e, líder másimu RAEOA ne’e kompromete sei koordena ho asesór jurídiku sira ho Gabinete Prezidente Autoridade RAEOA nian, atu identifika, nune’e bele kontinua polítika ne’e.

“Ha’u sei koordena ho asesór jurídiku sira no Gabinete, favór identifika no cek, atu ita hahú husi ne’ebá, saida mak sentru reflesaun istóriku kona-ba luta libertasaun nasionál, hahú uluk husi fatin ne’e, la’ós sai sentru atu refleta, maibé atu halo deskobre vivu, la’ós imajinária de’it, kona-ba segmentu save determinante, istória kona-ba sofrimentu povu Atoni, husi suku Usitasa’e Bobometo to’o Usitaqueno, nune’e ita hahú investimentu boot ida, tanba zona ekonomia espesiál Oekusi ne’e, tenke iha karatér ida-ne’ebé hateten ba ita-nia Estadu no ita hotu, katak zona ekonomia ne’e ho karatér ida-ne’ebé rekoñese poténsia sira-ne’ebé eziste nanis ona, ami la mai atu halo buat foun, maibé ami mai atu koeziste iha poténsia no forsa ne’ebé iha ona,” nia afirma.

Autoridade másima ne’e informa, maske mandatu fulan de’it hodi lidera RAEOA hahú husi 01 Setembru termina iha loron 30 Novembru 2025, maibé inisiativa ne’ebé Autoridade sesante husik hela, tenke kontinua.

“Projetu dezenvolvimentu ida-ne’e, maske ha’u-nia mandatu fulan tolu de’it, maibé tenke hahú, sei transforma lala’ok akontesimentu sekuénsiál, ita-nia lia-na’in Bobometo ho naran Vitór Noni (Bob-Noni), nia mate ho kilat musan iha 08 Setembru, mate uza roupa saida, iha ne’ebé hamriik iha ai-hun ka uma ka iha estrada-ninin, ita sei hahú, ne’e mak segmentu sekuénsiál,” nia promete.

Tuir nia, bainhira tranforma fatin sagradu ne’e, Autoridade mós sei kontrui monument ida,hodi refleta karatér akontesimentu sekuensiál.

“Ha’u rasik krítika verba rihun $100 ne’e bele halo ona, maibé rejeita ita tenke foku ba de’it monumentu, pomove rekoñese no prezerva, sekuensiál tomak atu ema koñese ita-nia luta, ita sei mate mohu ona, labarik sira tenke hatene nafatin, ha’u-nia aman no avo sira-nia luta ba rai ne’e atu hetan independénsia. Ita sei halo miniatura ida vivu, ne’ebé sei refleta hatudu iha estatua ida ho karatér akontesimentu sekuensiál, ne’e la’ós projetu maibé investimentu prezervasaun patrimóniu importante ba povu Oekusi no povu Timor-Leste ba luta libertasaun nasionál, bainhira mai vizita, bele hetan inspiradu husi fatin ne’e,” nia hateten.

Tanba ne’e, atu atinje objetivu ne’e, daudaun ne’e, Autoridade RAEOA rekruta ona asesór na’in-rua nu’udar mós veteranu Oekusi, atu trata asuntu vetaranu nian, ida seluk atu trata asuntu kona-ba prezervasaun patrimoniál.

Notísia relevante:Autoridade RAEOA prevee rihun $100-resin reabilita monumentu Masakre Tumin

Rekorda fali katak, antes ne’e, Prezidente Autoridade Sesante, Rogério Tiago de Fátima Lobato, promete atu aloka rihun $100-resin husi orsamentu Fundu Infraestrutura atu halo reabilitasaun ba monumentu Masakre Tumin, ne’ebé lokaliza iha suku Bobometo, sub-rejiaun Oésilo.

Prezidente Autoridade RAEOA, Rogério Lobato, hato’o iha ámbitu diálogu ho komunidade suku tolu iha sub-rejiaun Oésilo neʼebé realiza iha sede suku Bobometo.

“Ha’u simu ona dezeñu husi Diresaun Rejionál Infraestrutura ho nia orsamentu sei gasta rihun $100-resin, ita aloka ba ne’e atu hadi’a ita-nia monumentu masakre ne’e, tanba sira mate ba rai ne’e, fakar sira-nia raan hodi sosa ita-nia ukun rasik-aan ne’e. Osan ne’e karik la sufisiente mak ita sei aumenta,” Rogério Lobato dehan.

Nia informa katak projetu ne’e integra iha planu Konsellu Administrasaun Fundu Infraestrutura (KAFI) ho tipu projetu emerjénsia liuhusi ajudikasaun direta, ne’ebé nia planta no kadernu enkargu (BoQ, sigla inglés) aprova ona no sei ezekuta iha tinan ne’e.

Notísia relevante:Presiza harii ponte hodi fasilita movimentasaun bá semitériu masakre Bobo-Ufe Tumin  

 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!