OEKUSI, 09 Setembru 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio Servantes Romeia da Cruz Salu, akompaña hosi diretór rejionál sira, autoridade seguransa hanesan PNTL no F-FDTL hamutuk ho família sobrevivente sira, tersa ne’e, selebra loron Masakre Bobo-Ufe Tumin ho misa no kari ai-funan, ba dala-26, ne’ebé akontese iha loron 08 to’o 09 Setembru 1999.
Notísia relevante: Masakre Tumin: Milísia oho ema na’in-14 iha 08 setembru 1999 (I)

Prezidente Autoridade RAEOA, Régio Servantes Romeia da Cruz Salu, konsidera loron 08 no 09 Setembru, nu’udar loron fundamentu akontesimentu masakradu atu kulmina prosesu ikus ba luta libertasaun nasionál.
“Nu’udar Autoridade ita fundamentu akontesimentu istóriku masakre ne’ebé halo ita-nia maun-alin no inan-aman sira, kuaze besik-100, ne’ebé masakradu, tombadu iha prosesu ida, atu kulmina prosesu ikus luta libertasaun nasionál. Dala ida tan, Autoridade RAEOA fundamenta loron ida-ne’e, loron komemorasaun masakre Tumin, nu’udar loron espesiál ba inspirasaun no reflesaun importante rejionál, nune’e hateten ba ita-nia povu, foinsa’e sira katak, ita atu mai to’o ne’e, presiza hatene,” nia dehan iha ámbitu komemorasaun ne’e.
Notísia relevante:Masakre Tumin: “Aviaun INTERFET tama Oé-Cusse, ami hakilar Viva Timor-Leste” (Parte VI—Finál)
Iha biban ne’e, nia rekomenda ba intelektuál Bobometo, atu tuur hamutuk hodi prodús dokumentu ofisiál ida, sai hanesan istória hodi rai hela memória kruel ne’e ba jerasaun sira mai tuir.
“Foin daudaun Maun Xanana mai to’o Tumin, rekomenda ona intelektuál na’in-tolu, imi hetan orden husi Primeiru-Ministru, atu hahú hakerek lalais, labele haluha, tanba iha futuru ita sei halo fatin ne’e sai sentru reflesaun istória, no rai hela istória ne’e ba jerasaun foun sira kuandu mai vizita sunu-lilin, presiza lee atu hatene nia kronolojia masakre ne’e,” nia rekorda.

Notísia relevante:Masakre Tumin: “Subar kalan haat, ha’u-nia kanek ne’e ular hotu”
Iha omília misa, padre selebrante, Carlos de Deus, fó hanoin ba foinsa’e sira no maka’aer ukun, atu kontinua reza no tau matan ba família sobrevivente sira.
“Ohin ita mai hamutuk iha fatin ne’e, atu reza no sunu-lilin ba matebian sira, tanba iha tinan-1999, mate, fakar raan ba rai ne’e atu hetan ukun rasik aan. Ita rekoñese no valoriza no reza nafatin ba sira iha loron istória ohin, ita sira-ne’ebé sei moris hodi goza ukun rasik aan ne’e, keta haluha sira, fó netik tempu ruma atu reza ba sira, ita-ne’ebé oras ne’e kaer ukun, buka tau matan mós ba sira-nia família ” nia katak.
Notísia relevante:Masakre Tumin: “Milísia tá ha’u-nia tilun fahe ba rua” (II)
Prezidente Komisaun Organizadora, Agostu Poto Obe, agradese Autoridade RAEOA, tanba kontribui apoia fundu rihun $10 no kontribuisaun husi entidade relevante seluk, hodi finánsia atividade kompetisaun desportu hanesan tebe bola, dada-tali, sertame no atividade seluktan.
“Ami agradese ba domin tomak husi Autoridade RAEOA tanba primeira-véz, apoia fundu ho valór bo’ot tebes inklui lojístika,” nia orgullu.
Notísia relevante:Masakre Tumin, Keoloka: “Ha’u kura kanek dodok ho ai-tahan no akar”
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





