iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Alfándega no BNCTL introdús pagamentu eletróniku ba taxas aduaneira

Alfándega no BNCTL introdús pagamentu eletróniku ba taxas aduaneira

Komisáriu Alfándega hato’o intervensaun iha lansamentu pagamentu elektróniku iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran, Tersa (23/09/2025. Imajen ATOLI/António Daciparu

DILI, 23 Setembru 2025 (TATOLI)–Autoridade Aduaneira (AA)/Alfándega serbisu hamutuk ho Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, sigla portugés), Tersa ne’e, lansa sistema pagamentu eletróniku ba taxas aduaneira liuhusi internet no mobile banking hodi fasilita komunidade komersiante halo pagamentu ba taxa aduaneira iha kualker fatin no kualker tempu.

Komisáriu AA/Alfándega, Joanico Pinto hateten, programa ne’e liuhusi kooperasaun entre TileSW, Alfándega no BNCTL.

“Signifika bele halo pagamentu iha loron feriadu, fim de semana, no iha ne’ebé de’it, naran katak iha asesu ba internet ne’ebé seguru no lais,” Komisáriu informa ba Jornalista sira iha salaun auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran.

Fasilidade ne’e atu kompleta liután plataforma pagamentu P-24 ne’ebé Alfándega lansa ona iha tinan kotuk, nune’e kliente sira iha opsaun bele halo pagamentu taxas aduaneira liuhusi ATM P-24 ou BNCTL nia internet no mobile banking, nune’e bele elimina pagamentu ho baze ba osan iha liman (cash basis payment).

Notísia relevante : Alfándega planu sosializa ba abitante Oésilo kona-ba utilizasaun postu integradu terrestre

Aleinde ne’e, bainhira Timor-Leste adere ba Organizasaun Internasionál sira hanesan  World Trade Organization (WTO), World Customs Organization (WCO) no sai ona membru permanete ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla portugés) iha fulan-Outubru, ezije atu implementa pagamentu elektróniku hodi bele fasilita atividade komérsiu ne’ebé iha flesibilidade, efisiente, seguru no transparente.

“Hafoin implementa pagamentu elektróniku ida-ne’e, ami sei serbisu barak liután ho banku sira hodi bele kobre tipu pagamentu sira husi Visa card, Master card, no UnionPay hodi fasilita pasajeiru internasionál sira ne’ebé hakarak halo pagementu ba taxas aduaneira,” nia akresenta.

Implementasaun fasilidade ne’e permite sei laiha tan prosesu manuál ka konvensionál, sei halo poupansa maka’as ba surat-tahan, poupansa tempu no halakon burokrasia iha servisu atendimentu públiku sira.

Rekolla taxa $134.964,25 husi transasaun 95

Molok to’o lansamentu, iha inísiu Agostu 2025, Alfándega hili kompañia haat hanesan, SEA HOLDING.LDA, GIDEOMAR,UNIP.LDA, ASL.LDA, no FORTUNA LOROSA’E. LDA hodi sai hanesan pilotu ba plataforma pagamentu ida-ne’e ho rezultadu implementasaun pilotu la’o ho susesu, no di’ak tebes.

Alfándega rejista to’o loron 22 Setembru konsege rekolla ona taxas aduaneira ho totál hamutuk $134.964,25 husi totál transasaun hamutuk 95.

“Ho nune’e ami enkoraja kliente sira hotu atu utiliza BNCTL internet/mobile banking hodi selu ita-boot sira-nia taxas aduaneira. Ami mós sei halo diskusaun ho banku komersiál sira seluk atu opta plataforma ida-ne’e hodi fasilita kliente sira ne’ebé nia konta bankária la’ós iha BNCTL no ba ida-ne’e ami solisita mós apoiu husi BCTL (Banku Sentrál Timor-Leste),” Komisáriu Alfándega katak.

Biban ne’e, nia fó atensaun ba dirijente sira husi BNCTL, Alfándega no Ministériu Finansa atu kontinua tau-atensaun maka’as ba ekipa téknika sira, fasilidade, ekipamentu no teknolojia sira ne’ebé utiliza hela hodi evita risku no poténsia ameasa inklui ataka sibernétika ba plataforma sira.

Prioridade ba dijitalizasaun

Prezidente Konsellu Administrasaun BNCTL, Januário da Gama informa, lansamentu ida-ne’e hanesan forma ida husi prioridade ba dijitalizasaun ne’ebé BNCTL tau ona iha nia planu estratéjiku no negósiu husi tinan 2023 to’o 2027.

“Ami mós hato’o ami-nia agradese no fó apresiasaun ba Governu liuhusi Ministériu Finansa ne’ebé fó fiar no hili BNCTL ninia produtu internet no mobile banking hodi fasilita pagamentu ba serbisu importasaun no esportasaun iha autoridade aduaneira nu’udar forma ida atu hamenus pagamentu osan iha liman,” nia tenik.

Jerente Banku ne’e konsidera, maneira ne’e bele halo mudansa ka tranzisaun husi pagamentu tradisionál ne’ebé durante ne’e halo no bele transmite ba pagamentu dijitál ka pagamentu online ne’ebé hatuir BNCTL nia intrusaun katak to’o 2029 BNCTL no Banku komérsiu sira seluk ne’ebé halo operasaun iha Timor-Leste tenke kontribui hodi halakon pagamentu iha liman ka osan iha liman atinje 60% iha tinan 2029.

“BNCTL hanesan instituisaun finanseira ne’ebé sai hanesan prioridade Estadu, banku ida-ne’e ho ninia portofoliu atu halo promosaun ba inkluzaun finanseiru bainhira ita ko’alia kona-ba inkluzaun finanseira ita hakarak depois sosiedade, ita-nia kliente hotu-hotu tenke iha partisipasaun efetivu hodi hetan asesu ba prestasaun ne’ebé banku iha Timor-Leste fó ba sira,” nia hato’o.

BNCTL ho ninia ezisténsia no nia prestasaun ne’ebé mak iha durante ne’e fó apoiu ba dezenvolvimentu iha setór privadu liuhusi halo finansiamentu projetu estratéjiku sira hodi bele estimula ekonomia iha rai-laran. Tanba ne’e mak BNCTL halo servisu komérsiu.

“Ami kontinua enkoraja partisipasaun husi sosiedade hotu, partisipasaun husi ajénsia sira husi kompañia hotu-hotu mai ita hamutuk hodi kontinua promove sistema dijitalizasaun bankária iha Timor-Leste atu nune’e ita bele evita poténsia risku sira ne’ebé mosu bainhira ita kontinua halo pagamentu ho osan iha liman,” nia apelu.

Projetu ida-ne’e liuhusi faze pilotu ida, ne’ebé konsege haree katak iha ona ninia serteza no viabilidade atu tama ba implementasaun. Tanba ne’e mak lansamentu ne’e atu formaliza maibé iha faze pilotu konsege haree katak sistema ida-ne’e iha nia fatin no sei fasilita ajénsia no empreza sira atu utiliza hodi halo pagamentu ba servisu importasaun no esportasaun iha autoridade aduaneira.

“Ho introdusaun sistema ne’e rasik ita sei evita atu halo prosesu pagamentu ho manuál, tanba ne’e sistema ida-ne’e sensível ona ba ita-boot sira hotu atu iha kualker tempu no fatin atu halo pagamentu, sei atende ita-boot sira ho lais no seguru liu,” nia katak.

Fasilidade ba komunidade komersiante

Iha biban ne’e, Ministra Finansa, Santina Cardoso konsidera, loron ne’e importante tamba marka tan pasu ida ba dezenvolvimentu dijitalizasaun iha Timor-Leste, liuliu iha área fasilitasaun pagamentu taxa aduaneira liuhusi meiu internet no mobile banking.

“Metodu e-payment ida-ne’e sei fasilita komunidade komersiante sira realiza pagamentu taxa aduaneira iha kualker tempu no fatin basta iha ligasaun internet,” Ministra afirma.

Governante ne’e husu nafatin ba Alfándega atu kontinua fornese asisténsia téknika liuhusi sistema eletrónika iha sira-nia atendimentu públiku.

Rezolve kestaun kolesaun reseita

Nune’e mós, Governadór BCTL, Helder Lopes dehan, kooperasaun ne’ebé Alfándega halo hamutuk ho BNCTL bele ajuda rezolve kestaun kolesaun reseita husi parte aduaneira ninian liga ho parte kontribuisaun setór privadu.

“Hodi Banku Sentrál Timor-Leste nia naran hakarak hato’o hau-nia parabéns Ministra Finansa, ekipa aduaneira no BNCTL ba inisiativa ne’ebé di’ak tebes,” nia hato’o.

Nia esplika, iha termu jerál makro nian katak Governu mai ho polítika ida atu promove dijitál ekonomia, tanba ne’e husi ne’e nu’udar instituisaun Estadu tenke haka’as-an atu kontribui ba mehi boot ida-ne’e.

BCTL forma ho estratejia prioridade tolu hanesan expanda merkadu kréditu iha ekonomia, promove dijitalizasaun servisu finanseiru no promove inkluzaun finanseira, nune’e bele halibur no aliña ho estratejia inklui prioridade rua hodi promove dijitalizasaun ba servisu finanseiru no promove inkluzaun finanseira.

“Ho estratejia prioridade tolu ne’ebé ohin ha’u espekula, ami rekere ba instituisaun finanseira sira hotu iha Timor-Leste, partikularmente ba banku sira ne’ebé tenke iha kondisaun fundamentál rua, katak tenke iha internet no mobile service banking ba ninia kliente,” nia hateten.

Nia konsidera, kondisaun ne’e importante hodi kliente sira la bá forma iha banku maibé instala sira-nia aplikasaun hodi halo pagamentu liuhusi online.

“Iha sistema ne’e mos tenke fó kondisaun ne’ebé konvinente ba kliente sira bainhira asesu servisu finanseiru tenke fasilita lalais no seguru. Tamba ne’e, ita-boot sira-nia osan iha banku ami atenke asegura katak protesaun rekursu protejidu ho siber security,” Governadór Banku Sentrál katak.

Jornalista     : Alexandra da Costa

Editora         : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!