DILI, 20 Outobru 2025 (TATOLI)—Governu Konstitusionál da-sia (IX), segunda ne’e, halo lansamentu ofisiál ba operasionalidade sistema kontrolu tráfiku ba sonoru no parajen transporte públiku iha kapitál Dili.
Sistema kontrolu ne’e lansa husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Asuntu Sosiais, Miniatru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun komunitária, Mariano Assanami Sabino, akompañadu husi Ministru Transporte Komunikasaun (MTK), Miguel Gonçalves Manetelu no Ministru Planeamentu no Investimentu, Gastão Sousa.
Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino, apresia tebes ho inisiativa husi Ministéria Transporte Komunikasaun nian hodi garante nafatin seguransa no hamenus asidente tráfegu iha kapitál Dili.
“Ida-ne’e atinjementu di’ak ida ne’ebé ita bele hatuur iha ita-nia planu estraéjiku dezenvolvimentu nasionál. Tanba, ita hotu hatene katak ema mak sai sentru ba dezenvolvimentu, nune’e ita-nia dezenvolvimentu tenke define no konsentra ba ema,” nia dehan.
Nia hatutan, ho lansamentu ida-ne’e atu moderniza liutan hodi fasilita prioridade ba ema la’o ain sira hafoin ba operadór transporte sira, tanba ne’e ministériu tenke organiza movimentasaun sira iha estrada protokolu.
“Tenke sensibilza mós informasaun ba kliente sira ne’ebé ba halo tratamentu dokumentu iha DNTT atu sira bele hatene sistema foun ne’e no regulamentu sira-ne’ebe kontra regra,” nia hateten.
Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Gonçalves Manetelu, hateten objetivu husi sistema ne’e atu harii sistema transporte ne’ebe seguru, konfortavel, inkluzivu no modernu, tanba setór ida-neʼe vitál tebe-tebes ba dezenvolvimentu rai ida-ne’e.
Iha Governu Konstitusionál da-sia (IX) nia iha programa ba setór ida-ne’ebé atu kria kondisaun ba kreximentu ekonómiku, hadi’a no aumenta sirkulasaun ema no sasán ne’e fundamentál hodi implementa vizaun ne’ebé hatuur ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030.

“Implementasaun sistema ATCS hatudu kompromisu maka’as Governu da-sia nian atu mellora jestaun tráfiku no hadi’a seguransa iha ita-nia estrada sira. Liuliu iha kapital Dili, iha ne’ebé númeru veikulu no atividade urbana nian aumenta ho lalais tebes,” Ministru ne’e informa ba jornalista sira iha edifísiu DNTT, Balide, ohin.
Governante ne’e hateten, inisiativa ida-ne’e reprezenta avansu importante tebes ida hodi moderniza Timor-Leste nia sistema transporte terresteriál nian no liuliu asegura seguransa iha estrada públika nian.
Tanba ne’e, nia dehan, Governu kompromete atu kontinua dezenvolve transporte terrestre, inklui dezenvolvimentu infraestrutura inklui sinalizasaun rodoviária neʼebé adekuada no garante ba nia kumprimentu iha país tomak.
“Ba área urbana sira sei kontinua hadi’a medida ba jestaun tráfiku, atu bele responde ba situasaun espesifika ne’ebé mosu,” nia hateten.
Teknolojia tráfiku nian hanesan utilizasaun sistema inovadór ba transporte hanesan intersesaun ne’ebé uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba tráfiku sei aplika hodi hadi’a jestaun tráfiku atu garante seguransa ba pasajeiru.
” Iha sistema ne’e ita bele deteta motorista sira-ne’ebé konta sinál tranzitu sira sei fó koima ho montante ki’ik liu $200 ba leten. Prosesu selu koima bainhira operadór transporte sira ba trata dokumentu iha DNTT sei selu koima ba asaun viola regra kódigu estrada nian,” nia esplika.
Entretantu, sistema kontrolu tráfiku ne’e implementa iha área empreza Leader nia oin, iha PSIC, Kolmera, Jardin 05 de Maiu no iha Bebora.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes




