iklan

EKONOMIA, DILI

PN aprova millaun $22,8 ba MNEK ho votu afavór 42

PN aprova millaun $22,8 ba MNEK ho votu afavór 42

Votasaun espesialidade ba Proposta-Lei Orsamentu Ministériu Finansas, iha sala Plenária Parlamentu Nasionál, Segunda (17/11/2025). Imajén TATOLI/Franciaco Sony

DILI, 17 Novembru 2025 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál aprova orsamentu $22.897.146 ba Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) ho votu afavór 42, kontra 0 no abstensaun 23.

Deputada bankada PD, Mariano Malik, hateten nu’udar bankada Governu la’ós atu krtrika maibé atu ajuda Governu oinsá bele implementa ninia polítika iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) ninian, liuliu husu MNEK atu kontinua kapasita rekursu umanu hodi hametin kualidade servisu diplomata nian iha rai-li’ur.

“Ha’u hakarak halo pedidu esklaresimentu kona-ba andamentu servisu exterior ne’ebé tutela ba iha MNEK, tanba Timor-Leste tama ona ba membru ASEAN no OMK atu kumpre obrigasaun sira hanesan membru entaun ita presiza diplomata sira ne’ebé-kualidade,” Deputadu ne’e informa iha PN, ohin.

Tanba ne’e, nia fiar katak ho sentru formasaun diplomátika ida iha MNEK oinsá bele haree no forma diplomata timoroan sira ho kualidade no oinsá mós atu envolve juventude sira iha prosesu kareira ba diplomata ne’ebé kualidade bele reprezenta Estadu ba nasaun seluk.

“Durante independénsia ba da-23, ita iha diplomata lubuk ida-ne’ebé iha kareira kualidade, hodi reprezenta nasaun Timor-Leste iha nasaun estranjeiru liuliu iha organizasaun internasionál sira,” nia dehan.

Nia dehan, iha fallansu lubuk ida-ne’ebé mak TL hasoru bainhira hala’o vizita servisu ofisiál ba rai-li’ur, embaixadór sira balun pro-ativu no balun pasiva hela, hanesan membru Governu balun ba sira halo atendementu maibé membru Governu balun ba ne’e sira la halo atendementu ka simu iha aeroportu.

Deputada bankada opozisaun liuliu bankada FRETILIN, Cristina Yuri Ribeiro, hateten hakarak ko’alia liu kona-ba Diresaun Jerál Asuntu Protokolu ne’ebé prevee orsamentu ba polítika externa nian, no bainhira ko’alia kona-ba asuntu protokolu nian ila’ós halo atendementu de’it ba ema li’ur maibé mós ba ema sira iha nasaun laran.

“Ha’u hakarak hatene fila0fali lei protokolu ne’ebé aprova tiha ona iha Parlamentu Nasionál, entaun ha’u hakarak hatene oinsá MNEK nia servisu hodi fasilita koordenasaun entre orgaun Estadu na’in-haat nian. Tanba, dalabarak MNEK sira-nia funsionáriu tékniku ne’e koñese liu membru Governu sira duké deputadu sira,” Deputada ne’e relata.

Se Timor-Leste tama ona iha ASEAN no TL hakarak halo servisu ne’ebé di’ak, aleinde ne’e iha protokolu ne’e, sasán sira hanesan ne’e TL presiza hadi’a, tanba nia nota katak sala VIP ne’e la’ós ema membru Governu mak tama iha ne’ebá maibé individu balun ka sidadaun normál mós tama husi sala VIP, oinsá mak ida-ne’e bele autoriza.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, apresia ba intervensaun ne’ebé deputadu sira hato’o kona-ba kapasitasaun rekursu umanu liuliu ba iha MNEK nian atu bele sai efetivu no efisiente iha orgaun diplomásia sira-nia kna’ar,

“Iha relatóriu komisaun C inklui mós rekomensaun husi komisaun B ba MNEK atu asegura rekursu adekuadu hodi halo funsionamentu iha misaun diplomátika no atividade kooperasaun internasionál inklui preparasaun ba responsabilidade tomak iha kuadru kooperasaun ASEAN nian,” nia dehan.

Iha ámbitu ida-ne’e, governante ne’e konsidera sirkunstánsia no relevánsia kna’ar MNEK nian atu investimentu kasipitál umanu sai instrumentu dterminante ida atu promove integrasaun rejionál no fortalese rekonesimentu Timor-Leste nu’udar Estadu direitu demokrátiku iha kontestu sudeste áziatiku.

Nia hatutan, ida-ne’e mak sira haree duni katak importante tebes no prioridade ba kapasitasaun rekursu umanu atu bele servisu ho kompeténsia no responsabilidade tomak liuliu iha embaixada sira.

Ohin, nia dehan, balun ativu no balun pasivu, husi MNEK sempre informa katak vizita husi ezekutivu, lejislativu no mós prezidénsia ba iha estranjeiru atu sira bele hetan servisu atendementu ne’ebé di’ak husi embaixada.

“Ami la’ós dehan infelizmente maibé limitasaun rekursu umanu iha kada embaixada ne’ebé destaka iha rai-li’ur dalaruma mós difikulta tebe-tebes kona-ba situasaun ida-ne’e,” nia dehan.

Aleinde ne’e, nia dehan, kona-ba servisu protokolu nian ne’ebé koletivu maibé ministeriu iha lideransa servisu hamutuk ho Ministéria Administrasaun Estatal atu bele prepara didi’ak no disemina informasaun kona-ba servisu protokolu Estadu nian, aleinde ne’e iha ona konversa ho Ministériu Transporte no Komunikasaun hodi halo kontrolu kona-ba uzu sala VIP iha aeroportu.

“Ami mós haree situasaun ne’e, labele duni no ami konkorda katak espasu sala VIP labele sai hanesan pasajen públiku atu ema negosiante sira ho kalsa badak mós bele tama liuhusi ne’eba, nune’e ami nota hela asuntu ida-ne’e no sei trata ho sériu,” nia apela.

Totál orsamentu montante $22.897.146 ne’e, kompostu husi saláriu no vensimentu $22.897.146, bens servisu $12.437.380, kapitál menór miliaun $1.000.000, sei foka ba programa prioridade rua (2) mak polítika externa Timor-Leste no funsionamentu dezenvolvimentu institusionál, ne’ebé sei prevee mós ba subprograma 10.

Iha diskusaun ne’e, proponente husi bankada Governu propoin proposta alterasaun rua (2) mak proposta alteraun ba Ministériu Negósiu Estranjeiru Kooperasaun ho númeru 29, ne’ebé ho justifikasaun atu halo redusaun husi saláriu vensimentu ho montante $3.000.000 aumenta fali ba bens servisu, maibé iha prosesu votasaun pasa ho votu afavór 42, kontra 0 no abstensaun 23.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!