iklan

DILI, HEADLINE

TL adere ona ASEAN, husu Governu kria instrumentu jurídiku dijitál 

TL adere ona ASEAN, husu Governu kria instrumentu jurídiku dijitál 

Diretór Ezekutivu FHT, Abrão Monteiro. Imajen TATOLI/Osória Marques

DILI, 18 Novembru 2025 (TATOLI)—Fundadaun Hadomi Timor (FHT) husu Governu kria instrumentu jurídiku dijitál iha pós-Timor-Leste (TL) adere ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN-sigla inglés).

Diretór Ezekutivu FHT, Abrão Monteiro hateten Governu presiza kria lei protesaun dadus, lei krime sibernétika no lei estradisaun nune’e kazu ruma akontese iha Timor, maski vítima iha Indonézia, Autoridade Indonézia bele mai foti informasaun iha nasaun ne’e.

“Agora asuntu dijitál nian, klaru katak ita sei iha mós dezafiu tanba agora de’it ita ho internet ne’ebé limitadu. Ita uza satelite kuaze bandwidth 40 GB de’it ba Timor laran tomak. Tanba ne’e mak rezultadu internet ne’e lentu,” nia dehan ba jornalista iha Praia dos Coqueiros, Dili, Tersa ne’e.

Nia subliña importánsia husi lei protesaun dadus, tanba ema iha direitu atubele asegura nia dadus.

“Dalaruma hatene iha online ne’e ita buli ema, tanba hatene ema nia informasaun privada sira ne’ebé liuhusi dalan ilegál, hacking no scam, sira ne’e krime hotu. Maibé, lei krime sibernétika laiha entaun haree buat sira ne’e hanesan la vale, entaun tama ona ASEAN krime sira ne’e iha poténsia sei maka’as liután,” Abrão esplika.

Antes ne’e, nia haktuir, krime sira-ne’e eziste iha nasaun 10 membru ASEAN maka’as hanesan Kambódia, Thailándia no Indonézia.

“Se agora ita tama tan ASEAN, ita hatene katak krime ne’e bolu krime transnasionál, ne’ebé lá’os tenke halo iha Timor. Ema sira-ne’e bele halo krime iha nasaun li’ur, maibé vítima ne’e bele mai iha Timor,” nia reforsa.

Aleinde ne’e, nia mós dehan, presiza kria lei estradisaun atubele asegura vítima sira. Ezemplu, karik eziste vítima balun ba kazu ruma, fásil komunika ho membru ASEAN para bele lori fila suspeitu no deporta suspeitu.

Entretantu, Lei Krime Sibernétika ne’e ho objetivu atubele penaliza ka kriminaliza atu balun ne’ebé utiliza meiu internet la tuir dalan ne’ebé lori prejuízu ba ema seluk no sosiedade iha jerál.

Iha prinsípiu, krime sibernétika ne’e iha kategoria tolu (3) mak hanesan: 1) Krime  kontra  ema ka  pesoa. Ema sai hanesan alvu ba aktu kriminál sira ne’ebé akontese iha online ka internet. Bainhira aktu kriminál sira ne’e akontese, sei afeta ka lori prejuízu ba ema nia moris tantu individuál, tantu iha sosiedade tomak.

Atu kriminál sira ne’e mak hanesan asédiu no persegisaun sibernétika, kria indentidade falsa hodi ameasa ema, falsifikasaun ka burla informátika ka informasaun falsu ka lohi (fraude), kartaun kréditu falsu/fraude, halo atividade tráfiku umanu, naok ema seluk nia indentidade, halo defamasaun online ka ataka ema seluk nia dignidade ka onra no privasidade, nsst.

2) Krime  hasoru  propriedade  ka  sasán ka  patrimóniu. Atu kriminál sira iha online ka internet la’ós de’it hasoru ema, maibé hasoru mós propriedade. Tipu krime sira ne’e mak hanesan asesu ba ema seluk nia dadus iha sistema dadus ka komputadór liuhusi online la ho autorizasaun (hacking/phishing), halo tranzmisaun virus lihusi online, vandalizmu komputadór, violasaun direitui autór, nsst.

Dala barak mak autór ka kriminozu sira ne’e uza aplikasaun bolu “ransomware” hodi asesu ba ema nia konta no sistema no depois sira blokeia ka taka tiha utilizadór labele login ba nia konta bainhira seidauk selu, nsst.

3) Krime  hasoru  Estadu. Atu kriminál sibernétika sira ne’e mós kriminozu sira halo hasoru estadu, liuliu relasiona ho ema no orgnizasaun terorizmu sira no mós ajénsia intelejénsia husi nasaun seluk ne’ebé iha intensaun atu asesu ba dadus no informasaun sira segredu Estadu nian ka iha kontestu ida “funu sibernétika” nian bainhira nasaun seluk ka organizasaun internasionál kriminozu sira ataka hodi estraga sistema informátika nasaun nian liuhusi haruka virus, inklui aktu terorizmu sibernétika, nsst.

Iha Kódigu Penál, iha ona provizaun barak kona-ba krime sira kontra ema, patrimónia ka propriedade no kontra Estadu, mezmuke la temi espesifikamente kona-ba uzu internet, tanba internet ne’e hanesan meiu ida, la’ós próriu krime.

  1. Artigu 3 kona-ba falsidade informátika. Artigu no provizaun sira iha artigu ida ne’e prevee esplisitamente no implisitamente iha provizaun Artigu 268 Kódigu Penál kona-ba Burla Informátika no nia agravasaun sira prevee iha provizaun parágrafu 1) Artigu 269 Kódigu Penál kona-ba Burla Informátka Agravadu.
  2. Artigu 9 kona-ba pornografia infantile. Artigu no provizaun sira iha Artigu ne’e, liuliu provizaun parágrau 1) no 2 prevee esplisitamente iha Artigu 176 Kódigu Penál kona-ba Pornografia Infantil.
  3. Artigu 10 kona-ba pornografia de vingansa. Provizaun artigu ida ne’e prevee ona esplisitamente iha provizaun Artigu 183 Kódigu Penal kona-ba Devassa.

Ba kestaun ne’e, Jesuino de Araújo, Responsavel Programa IT no Mídia Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste, husu ba Governu karik kria plataforma dijitál tenke enkaixa mós asesibilidade ba ema ho defisiénsia, nune’e hatudu ba ASEAN katak iha Timor-Leste ema hotu bele asesu ba plataforma dijitál.

Enkontru ho Komisaun A kona-ba Ezbosu Lei Sibernétika 

Diretór Ezekutivu FHT iha Dezembru 2025 sei hala’o enkontru ho Komisaun A Parlamentu Naisionál ba Asuntu Lei no Justisa no Ministériu Justisa (MJ) kona-ba lejizlasaun Lei Sibernétika.

Diretór dehan tuir loloos FHT atu hala’o enkontru iha loron 26 Novembru maibé tanba fulan ida-ne’e nakonu ho debate jeneralidade no debate espesialidade ba orsamentu jerál Estadu (OJE) 2026 nian.

Nia esplika, ida-ne’e prioridade tebes tanba agora iha ona pós adezaun ba ASEAN ninian, ne’ebé nia poténsia risku sei maka’as liután, nune’e tenke prepara aan, liuliu Estadu prepara kondisaun atu ema labele sai ameasadu iha espasu dijitál.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!