iklan

MUNISÍPIU, OPINIAUN

Tanbasá mak nível importasaun Timor –Leste nian nafatin aas?

Tanbasá mak nível importasaun Timor –Leste nian nafatin aas?

Octaviana Maria Freitas Sávio

Husi: Octaviana Maria Freitas Sávio

Email: savioanna061021@gmail.com

Timor – Leste ninia nível importasaun ne’ebé sa’e beibeik husi tinan ba tinan sai nu’udar asuntu ekonómiku fundamentál ida ne’ebé presiza tau atensaun sériu. Durante liu dékada ida, padraun  ne’ebé hanesan nafatin mosu, hanesan nível importasaun ne’ebé aas liu exportasaun no kapasidade produsaun doméstika ne’ebé seidauk dezenvolve lalais atu hatán ba nesesidade nasionál sira. Dadus resente hatudu katak dependénsia ida ne’e la’ós de’it kestaun ida kona-ba preferénsia konsumidór nian, maibé ne’e moos nu’udar kestaun estruturál ida ne’ebé kle’an liu, partikularmente relasiona ho produtividade, eskala merkadu nian no prontidaun industriál.

Banco Central Timor – Leste. (BCTL), (2024) iha Economic Performance Report 2024, anota katak totál importasaun sasán sira atinje maizumenus millaun $840.2 iha tinan 2024, enkuantu exportasaun naun-petróleu iha de’it purvolta millaun $21, maske aumenta liu porsentu 21% kompara ho tinan anteriór. Númeru hirak-ne’e konfirma katak produsaun doméstika seidauk bele substitui signifikativamente sasán importadu sira. Tán ne’e bainhira akontese lakuna entre produsaun no demanda aumenta, importasaun sai hanesan mekanizmu úniku atu mantein fornesimentu doméstiku.

World Bank Group, (2024), iha  Timor – Leste Economic Report 2024, deskreve katak setór agríkola ne’ebé loloos ne’e sai hanesan fundasaun prinsipál ba produsaun ai-han nafatin “underdeveloped with limited value-added products”. Kondisaun ida ne’e sai klaru  liután  tanba haree husi défisit komérsiu ai-han nian ne’ebé maka aumenta beibeik. Nasaun sei depende maka’as nafatin ba importasaun sira hanesan foos, modo, mina te’in, no produtu prosesadu sira seluk tán. Até iha inísiu 2025, tuir Instituto Nacional de Estatistica, (2025), iha Monthly Reports deklara katak importasaun ai-han sei nafatin domina no la hatudu sinál sira atu hamenus. No ida-ne’e hatudu katak tanbasá mak Timor – Leste tenke kontínua atu importa maioria sira-nia nesesidade báziku sira.

Estrutura exportasaun ne’ebé maka kloot tebes halo nasaun kontinua depende liu tan ba iha iha importasaun. Dadus husi International Monetary Fund, (2025) iha Timor – Leste Article IV Consultation Staff Report 2025, hateten hikas katak loos duni katak ekonomia naun-petrolíferu krexe ona to’o pursentu 4.1% iha tinan 2024, maibé kontribuisaun husi exportasaun setór naun-petrolíferu nian ne’e sei ki’ik tebes. Exportasaun prinsipál sira nafatin domina husi kafé no balun husi produtu primáriu sira seluk. Razaun tanba saida maka exportasaun sira ladún dezenvolve ho lalais atu halo balansu ba importasaun sira bele esplika husi diversifikasaun industriál ne’ebé mínimu, seidauk iha manufatura ho eskala ne’ebé boot no limitasaun asesu ba merkadu internasionál sira.

Aleinde ida ne’e, kapasidade indústria prosesamentu doméstiku nian mós limitadu tebes. Ministry of Trade and Industry, (2023) subliña katak durante ne’e ekonomia “orientadu liu ba konsumu duké orientadu ba produsaun”. Merkadu doméstiku ne’ebé ki’ik halo negósiu lokál sira susar atu atinje eskala produsaun ne’ebé efisiente. Situasaun ida-ne’e rezulta kustu produsaun rai laran sai aas liu kompara ho sasan importasaun ne’ebé prodús husi nasaun seluk ho kapasidade indústria ne’ebé mak boot. Tanba ne’e mak, klaru tebes tanba saida maka sasán importadu sira dala barak baratu liu duké produtu lokál sira.

Barreira estruturál sira seluk aumenta kompleksidade ba kestaun ida-ne’e. Banku Mundiál destaka fatór sira hanesan “geographical remoteness”, “elevated trade costs” no infraestrutura ne’ebé la adekuadu mak sai nu’udar barreira prinsipál ba kreximentu industriál. Ho kustu transporte ne’ebé aas no asesu limitadu ba lojístika, produtu lokál sira susar atu kompete iha folin. Tanba ne’e situasaun ida-ne’e mak explika tanba saida mak indústria rai laran seidauk bele prodús sasán ne’ebé kompetitivu kompara ho sasán importasaun.

Maibé, husi dezafiu sira-ne’e nia leet, Timor – Leste moos tama daudaun iha faze foun ida ho nia adezaun ofisiál ba ASEAN iha loron 26 Outubru 2025. Adezaun ne’e loke oportunidade ba integrasaun ekonómika, expansaun merkadu, no aumentu investimentu estranjeiru. Governu hein katak transformasaun ida-ne’e sei aselera dezenvolvimentu setór produsaun lokál no hasa’e diversifikasaun ekonómika. Maske nune’e, mudansa estruturál presiza tempu, no mós konsisténsia iha polítika industriál sira, hadi’a infraestrutura sira no hametin kapasidade rekursu umanu nian.

Nível importasaun ne’ebé aas la’ós nu’udar fenómenu ida iha tempu badak nia laran, maibé ne’e nu’udar rezultadu husi kondisaun estruturál sira ne’ebé maka kleur ona. Produtividade limitadu, estrutura exportasaun ne’ebé kloot, manufatura ne’ebé fraku no kustu lojístika ne’ebé aas kontribui ba situasaun atuál. Hamenus dependénsia ba importasaun la signifika taka ekonomia, maibé hametin fundasaun sira produsaun nasionál nian atu nune’e nasaun bele halo balansu ba demanda doméstika ho ninia kapasidade industriál rasik. Karik transformasaun ekonómika implementa ho diresaun ne’ebé klaru no kapitaliza oportunidade adezaun ba ASEAN, maka Timor – Leste  iha poténsia atu hakat ba estrutura ekonómika ne’ebé ekilibradu, produtivu no sustentável liu.

Referénsia sira:

Banco Central Timor – Leste. (BCTL). (2024). TIMOR-LESTE ECONOMIC PERFORMANCE 2024. https://www.bancocentral.tl/uploads/documentos/documento_1742458827_5926.pdf

Instituto Nacional de Estatistica. (2025). External Trade Statistic Timor – Leste; Monthly Reports. https://inetl-ip.gov.tl

International Monetary Fund. (2025). Democratic Republic of Timor-Leste: 2025 Article IV Consultation-Press Release; Staff Report; and Statement by the Executive Director for the Democratic Republic of Timor-Leste. https://www.imf.org/-/media/files/publications/cr/2025/english/1tlsea2025001-source-pdf.pdf

Ministry of Trade and Industry. (2023). NATIONAL INDUSTRY DEVELOPMENT POLICY. https://www.wto.org/english/thewto_e/acc_e/tls_e/wtacctls32_leg_7.pdf

WORLD BANK GROUP. (2024). TIMOR-LESTE ECONOMIC REPORT: Leveraging WTO Accession for Economic Transformation. https://documents.worldbank.org/en/publication/documents-reports/documentdetail/099081924034016683

ASEAN Secretariat. (2025). Statement on the Admission of Timor-Leste as the 11th ASEAN Member State.

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!