DILI, 30 Dezembru 2025 (TATOLI)—Ministériu Obra Públika (MOP) hola papél nu’udar setór importante ba dezenvolvimentu infraestrutura iha rai-laran hodi fasilita hasa’e investimentu ba setór produtivu sira seluk.
Governu konstitusionál da-sia (IX) nia ukun ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, atribui responsabilidade ba Ministru Obra Públika, Samuel Marçal, iha loron 01 fulan-Jullu tinan 2023 atu kontinua dezenvolve setór infraestrutura bázika ne’ebé kualidade ba povu atu asesu ho vizaun no misaun ne’ebé iha.
Vizaun MOP
Timor-Leste iha infraestrutura ne’ebé mak iha kualidade, integradu, seguru, no sustentável no reflete karáter no kondisaun sósiu-ekonómiku, sósiu-kulturál povu Timor-Leste nian, liuliu ba ema vulnerável no difisiente, feto, ferik-katuas no labarik sira.
Misaun MOP
Hasa’e prestasaun servisu ministériu nian iha área fornesimentu servisu no projetu, ezekusaun orsamentu, kontabilidade no kombate korrupsaun.
Tanba ne’e durante mandatu Governu da-sia (IX) nian MOP kontinua tau importante ba Planu Asaun Anuál (PAA) ba estrada, ponte, drainajen, morru protesaun, eletrisidade no bee-moos iha territóriu laran tomak.
Maske MOP nia mandatu foin mak tinan rua maibé sira kuazé mellora ona fasilidade infraetrutura bázika tuir Planu Asaun Anuál nian iha territóriu laran tomak liuliu iha área rurál.
Ministru Obra Publika, Samuel Marçal, hateten Governu sei esforsu rezolve problema infraestrutura bázika iha territóriu nasionál durante periodu mandatu Governu Konstitusionál da-sia (IX) nian hodi konklui meta ne’ebé iha.
“Asuntu infraestrutura bázika mak Governu ko’alia liu kona-ba nesesidade sosiedade nian hanesan eletrisidade, estrada no ponte sira inklui bee-moos,” nia informa.
Durante ne’e sira lansa ona projetu lubuk ida kada fulan iha territóriu nasionál liuliu área rurál hanesan reabilitasaun estrada nasionál, urbana, rurál, halo inaugurasaun ba eletrisidade sira no mós halo fornesimentu bee-moos ba komunidade uza kanalizasaun públiku.
Kona-ba melloramentu estrada iha territóriu tomak hamutuk kilometru 1.534, maibé iha Governasaun sira antes liubá ne’e konsege normaliza kolometru 769 Signifika sei falta lubuk ida atu normaliza estrada nasionál no iha Governu da-sia nia planu no meta ne’e hahu husi tinan 2023 to’o 2028.
Timor-Leste tenta para atinje estrada nasionál bele konklui kilometru 424, maibé sei falta tan kilometru 330 ne’ebé mak rai hela ba planu 2024 ba leten.
Dezenvolvimentu estrada munisipál
Estrada munisipál, iha totál hamutuk kilometru 1002 no Governu konklui tiha ona hamutuk kilometru 94. Maibé, iha periodu tinan 2023 to’o 2028 tenta para konklui kilometru 311 no sei falta tan kilometru 597 ba implementasaun iha períodu tuir mai.
Melloramentu estrada urbana
Aleinde ne’e, iha mós estrada urbana hamutuk kilometru 746, Governu konklui ona kilometru 307 no iha períodu Governu da-sia nian meta atu konklui normalizasaun rurala urbana kilometru 237 no ba períodu tuir mai sei implementa tan kilometru 2001.
Melloramentu rurala rural
Kona-ba estrada rurál ne’ebé kompostu iha territóriu tomak hamutuk kilometru 4072, ida-ne’ebé konklui ka hadi’a tiha ona e hamutuk kilometru 2.359 kilometru no sira-nia meta ba tinan lima bele konklui tan kilometru 1.114.
Entretantu Governu mós halo melloramentu ba ponte boot sira-ne’ebé kobre iha territóriu nasionál hamutuk 238, konklui tiha ona 109 no iha mandatu Governu da-sia, sira esforsu buka atu konklui tan ponte 14 no hela ponte hitu (7) mak iha hela prosesu nia laran no falta tan ponte 115 ba implementasaun períodu tuir mai.
Husi implementasaun sira-ne’e hotu MOP sempre servisu integradu ho Ajénsia Dezemvolvimentu Nasionál (ADN) hodi halo monitorizasaun ba projetu hirak ne’ebé kompania sira implementa iha baze tuir estandar hodi garante kualidade ba durasaun tinan naruk nia laran.
Tamba ne’e, Diretór Ezekutivu Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Januário Guterres, husu empreza sira atu kontrola traballadór sira ba implementasaun servisu iha terrenu hodi garante projetu konstrusaun infraestrutura ne’ebé kualidade.
“Ida-ne’e mak papél husi ADN oinsá atu halo verfikasaun no monitoriza hotu projetu sira-neʼebé implementa laiha kualidade ne’e sei sobu no haruka kompañia hadi’a fila-fali,” dirijente ne’e afirma.
Dezenvolvimentu lina eletrisidade
Enkuantu iha fali parte eletrisidade antes ha’u-nia mandatu ne’e, atinje ona ba nivél suku sira kuaze 18% maibé iha tinan rua-resin nia laran ne’e, Governu konsege konklui ona iha nivél suku sira no sei falta aldeia 163 mak seidauk asesu ba eletrisidade.
Fiar katak iha tinan 2026, Governu tenta halo konkursu públiku dala ida de’it ho pakote 82 tanba aldeia balun ki’ik.
Prevee millaun $18 ba instalasaun iha nivel aldeia
Entretantu, Prezidente Komisaun Ezekutiva EDTL esklarese Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 sei tau prioridade hodi halo instalasaun eletrisidade ba nivel aldeia hamutuk 186 ne’ebé seidauk asesu eletrisidade.
“Ita-nia alvu iha 2026 ema iha aldeia hotu- hotu bele asesu ona enerjia eletrisidade. Tanba ita atu hasa’e rásiu eletrifikasaun nasionál, iha nivél aldeia nian mak ita tau aldeia 186 ne’e atu rezolve iha 2026 ho orsamentu millaun $18,” nia dehan.
Nia hateten, kuaze iha aldeia balun ne’ebé hela uma dook malu ne’e, Governu labele halo instalasaun liña eletrisidade, maibé Governu sei apoia sira ho solár panél.
Prezidente Bee Timor-Leste, Gustavo da Cruz, hateten ona-ba asesibilidade kanalizasaun públika kobre ona 49%, ida-ne’e ba kona-ba kanalizasaun públik maibé kobertura ne’e atinje ona 90%-resin, tanba ema hotu-hotu bele hetan bee husi fonte ne’ebé de’it maibé atu hetan husi kanalizasaun públiku ne’ebé Estadu prepara ne’e foin atinje 49%.
“Tanba tuir Planu Estratéjia Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011-2030 katak to’o 2030 ne’e komunidade tomak tenke asesu bee- moos tuir metasneʼebé iha, maibé bainhira laiha investimentu entaun ita labele ko’alia kona-ba meta,” nia dehan.
Hahú agora, tuir nia, Governu tau ona osan hodi investe liuhusi BTL, E.P, halo ninia dezenvolvimentu atu mellora iha kapitál no postu administrativu hotu, kontinua implementa ba nivél suku no aldeia sira hodi konklui meta ne’ebé define ona iha PEDN.
Tamba ne’e iha loron 31 fulan-Outobru, Ministériu Obra Públika liuhusi BTL, E.P implementa ona projetu melloramentu filtrasaun bee-moos iha kapitál no postu administrativu Lospalos no iha fulan-Novembru kontinua asina kontratu ho kompania internasionál atu implementa tan projetu ne’e iha Same (Manufahi).
Enkuantu Ministru Obra Públikas, Samuel Marçal, hatutan durante ne’e orsamentu sira-ne’e hotu la’ós de’it uza fundu insfraestrutura Orsamentu Jerál Estadu (OJE) nian maibé iha empresta mós husi Banku Mundiál, tanba ADB mós parseria internasionál sira seluk.
Parseria dezenvolvimentu nasionál no internasionál mak hanesan, Ministériu Finansa, ADN, KOICA, ADB, JICA, IFC no World Bank Group.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





