iklan

HEADLINE, SAÚDE

Governu-OMS-KOICA halo “workshop” ba deskobrimentu levantamentu ikus dehan lae ba 5S

Governu-OMS-KOICA halo “workshop” ba deskobrimentu levantamentu ikus dehan lae ba 5S

Governu liu husi Ministeriu saúde no Ministeriu Edukasaun ho Parseiru sira husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) no KOICA halo workshop ba deskobrimentu sira husi levantamentu ikus dehan lae ba 5S. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 15 Maiu 2026 (TATOLI)—Governu liu husi Ministeriu saúde no Ministeriu Edukasaun ho Parseiru sira husi Organizasaun Mundial Saúde (OMS) no KOICA halo workshop ba deskobrimentu sira husi levantamentu ikus dehan lae ba 5S ne’ebé liga liu ba saúde eskolár sira.

“Ita hatene katak 5S dehan lae ba iha hamlaha, moras kulit, alkol, bebidas no sigaru, tanba ita hatene katak agora daudaun labarik barak mak moras ona ba rins tanba la toman atu hemu bee, maibé labarik sira hemu liu ba beibida midar ne’ebé mak faan iha areadór eskola nian,” Diretora Jeral Kuidadu Saúde Primaria iha Ministériu Saúde, Elisabeth Leto Mau Elisabeth Leto Mau, hateten iha Novu Turizmu, ohin.

Iha fatin hanesan, Diretor Nasionál Edukasaun Inklusivu Asaun Sosiál Eskolár iha Ministériu Edukasaun, Fernando Soares, hateten ME servisu hamutuk ho parseiru OMS ne’ebé servisu hamutuk ho Universidade Gajah Mada halo survey ba eskola sira iha munisípiu hotu dehan lae ba 5S ba labarik sira iha Timor-Leste.

“Rezultadu ohin hatudu katak labarik sira balun nafatin hemu tua, alkol, bebida midar sira-ne’ebé mak faan iha areadór eskola nian. Maibé, ita presiza midar iha ita-nia isin maibé labarik sira konsumu demais entaun ida-ne’e mós sei afeta ba saúde. Entaun, esforsu ME no MS ba futuru mak minimiza buat sira ohin temi ne’e. Rezultadu survey ba estudante sira hamutuk 2.000-resin mak iha dehan lae ba 5S,” nia informa.

Aleinde ne’e, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde iha Timor-Leste, Arvind Mathur, hateten lansamentu ba deskobrimentu sira husi levantamentu ikus dehan lae ba 5S ne’e, halibur evidénsia foun ne’ebé jenuínu kona-ba labarik sira ho idade eskolár nia saúde ne’ebé Timor-Leste merese fó atensaun.

Tanba, nia dehan, durante tempu naruk labarik sira-ne’e prezente iha sistema sira, sura iha númeru matríkula nian, haree iha klínika sira maibé sira ladún iha sentru polítika saúde nian.

Deskobrimentu hirak ne’e importante no ida-ne’e mak evidénsia ne’ebé labele nota no arkiva de’it, maibé ida-ne’e tenke forma oinsá investe iha saúde eskolár ba oin.

“Ha’u-nia agradesimentu sinseru ba Universitas Gadjah Mada tanba lidera serbisu ida-ne’e ho independénsia no rigór. Ba Ministériu Saúde no Edukasaun, obrigado ba ita-boot sira-nia kolaborasaun no sustentavel iha tempu tomak. Ba enumeradór sira hosi Asosiasaun Saúde Públika no ha’u nia ekipa saúde eskolár OMS nian rasik ne’ebé la’o hale’u munisípiu 14 hodi halibur dadus sira-ne’e,” nia dehan.

Dalabarak, nia hateten, iha kondisaun defisil sira-ne’e iha evidénsia di’ak halibur duni husi ema sira-ne’ebé iha vontade atu la’o dook. Ba KOICA nia investimentu iha inisiativa ida-ne’e nu’udar investimentu ba saúde jerasaun tomak husi labarik timoroan sira.

“Hanesan ha’u sempre dehan, imi halo investimentu ba futuru Timor-Leste nian,” nia hateten.

Nia hateten, tinan haat ho balun, programa SN5S hahú atu hametin saúde eskolár iha nasaun ida-ne’e, no levantamentu finál ida-ne’e mak oinsá foti nia sasukat. Ida-ne’e hala’o iha eskola 65 ne’ebé kobre estudante 2.114 no profesór 276 iha munisípiu hotu-hotu.

“Tinan lima liubá, maioria profesór sira nunka hetan formasaun atu promove saúde iha sira-nia saladeaula. Ohin loron, na’in-tolu husi na’in-haat iha. Eskola sira ho polítika eskrita kona-ba saúde ka labele fuma sa’e ona ba 95.5% iha sira hotu ne’ebé hetan levantamentu. Eskola sira ho bee-hemu ho kanu funsionál sira kuaze aumenta dala tolu. Uzu tabaku entre estudante sira tun ona,” nia dehan.

Kuaze labarik hotu-hotu iha levantamentu ida-ne’e simu ona vizita saúde eskolár ho 81% hetan desparasitasaun iha tinan kotuk. Hirak-ne’e mak lukru sira-ne’ebé loos, ne’ebé bele sukat no harii iha kondisaun sira mundu nian, iha nasaun ida-ne’ebé jeografikamente dezafiante.

Nia haktuir, infesaun ne’ebé transmite husi rai no kondisaun kulit nian kontinua afeta proporsaun boot husi estudante sira. Estudante ida husi na’in-lima kontinua uza alkol. Diminuisaun maka’as iha instalasaun sintina ne’ebé moos (husi besik 10% ba 5%) hanesan alerta ida-ne’ebé klaru katak infraestrutura lahó manutensaun no finansiamentu la kaer metin

Adjuntu Diretora husi KOICA, Suji Lee, hateten workshop divulgasaun rezultadu sira ba Projetu hateten Lae ba 5S, entaun ho workshop ne’e fo oportunidade folin-boot ida atu reflete kona-ba progresu ne’ebé halo hamutuk hodi hadi’a labarik sira-nia saúde no moris-di’ak iha Timor-Leste.

“Iha tinan lima ikus ne’e, liuhusi kolaborasaun besik entre Ministériu Saúde, OMS, eskola sira, komunidade sira, no KOICA, ami servisu hamutuk hodi rezolve dezafiu saúde krítiku sira-ne’ebé afeta labarik sira ho idade eskolár–inklui mánutrisaun, moras kulit no hahalok la saudavel sira relasiona ho fuma no konsumu alkol. Ohin, bainhira ami fahe rezultadu sira husi End-line Survey, ami la’ós de’it haree fila-fali dadus no deskobrimentu sira.  Ami mós reflete hela kona-ba esforsu koletivu sira, parseria sira no kompromisu ne’ebé halo projetu ida-ne’e sai posivel,” nia dehan.

Ba KOICA ne’ebé ho orgullu apoia inisiativa ida-ne’e dezde ninia inísiu, rezultadu sira husi levantamentu ida-ne’e iha signifikadu tanba sira ajuda atu komprende impaktu husi serbisu hamutuk no progresu ne’ebé alkansa ona iha tinan hirak ne’e nia laran.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!