iklan

EKONOMIA, DILI, HEADLINE

Ramos-Horta elojia Governu halibur setór privadu hateke ba futuru dezenvolvimentu

Ramos-Horta elojia Governu halibur setór privadu hateke ba futuru dezenvolvimentu

Presidenti Ramos Horta hamutuk ho Primeiru Ministru Xanana Gusmao o Vice Primeiru Ministru Australia iha seremonia selebrasaun aniversariu restourasaun indepensia ba dala24 iha 𝐏𝐫𝐚𝐬𝐚 𝐓𝐚𝐬𝐢-𝐓𝐨𝐥𝐮 Dili 20 maiu 2026. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 20 Maiu 2026 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, elojia Governu Konstitusionál da-sia (IX) ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão konsege halibur setór privadu sira hodi hateke ba futuru dezenvolvimentu.

“Setór Privadu no Dinamizasaun Ekonómika ha’u elojia Governu tanba organiza enkontru alargadu ho emprezáriu no investidór sira-ne’ebé hala’o iha loron 23 fulan-marsu tinan 2026, iha Sentru Konvensaun Díli (CCD). Ha’u hakarak destaka partisipasaun aas hosi reprezentante sira hosi setór privadu, emprezáriu sira no investidór sira, tantu timoroan no estranjeiru sira, ne’ebé mak konstitui motor loloos ba ita-nia ekonomia no protagonista sentrál sira iha prosesu diversifikasaun ekonómika nasionál,” Ramos-Horta hateten iha diskursu durante komemorasaun tinan 24 restaurasaun independensia, ne’ebé realiza iha Tasi-Tolu, ohin.

Nia dehan, dalan ida-ne’e hatudu ba nasaun ida ne’ebé produtivu no independente liu, ho soberania ai-han ne’ebé boot liu, auto-sufisiénsia ne’ebé boot liu no abertura boot liu ba inovasaun no investimentu.

Importante atu subliña avansu estruturál balu iha setór-xave sira ekonomia nasionál nian mak hanesan; iha agrikultura, liuhusi reabilitasaun sistema irigasaun no reforsu mekanizasaun agríkola; iha peska, liu husi hametin akikultura no hamenus desperdísiu; Iha turizmu, ho inisiativa foun sira investimentu nian no valorizasaun potensiál kosteiru no kulturál nian.

Iha floresta no ambiente, ho inisiativa reflorestasaun no ekonomia verde; Iha indústria, ho promosaun zona transformasaun lokál sira; Iha teknolojia informasaun nian, ho espansaun konetividade dijitál no governu eletróniku;  No ba kombate hasoru mudansa klimátika, ho investimentu sira iha infraestrutura reziliente no polítika sira adaptasaun no mitigasaun nian.

“Iha kontestu ida-ne’e, rejista ho partikulár interese ba dinamizmu ne’ebé buras husi investimentu privadu sira ho impaktu diretu ba ekonomia reál,” nia dehan.

Xefe Estadu ne’e argumenta, investimentu signifikativu ida maka projeta husi grupu emprezáriu sira hosi provínsia Nusa Tenggara Timur (NTT), ho ligasaun maka’as ho Timor-Leste, ba kriasaun no esportasaun gadu bovinu (Pekuária) destinadu ba merkadu indonézia, ba ne’ebé mak atribui ona terrenu legalmente.

Grupu hanesan mós durante ne’e investe ho forma relevante iha setór akuakultura, inklui produsaun du’ut tasi, karangeiju no lagosta ba esportasaun, tuir kosta norte entre Hera no Metinaro, kontribui ba diversifikasaun esportasaun no dinamizasaun ekonomia lokál.

“Iha tempu hanesan, Grupu hanesan iha hela negosiasaun ho autoridade timor-oan sira ba konstrusaun hotel fitun lima no sentru konvensaun iha área Tíbar,” nia tenik.

Obra sei hahú iha finál fulan-jullu 2026, ho konkluzaun ne’ebé marka ona ba tinan 2028, nune’e reforsa kapasidade nasaun nian iha setór turizmu no negósiu nian.

“Ha’u kongratula mós inisiativa sira atu apoia empreendedór no emprezáriu foun sira,
partikularmente iha area kriativa, kulturál no desportiva,” nia afirma.

Kresimentu PIB naun-petrolíferu, estabilidade polítika no sinál pozitivu sira hosi setór privadu sei vizivel, maski limitasaun estruturál importante sira persiste, nomeadamente dependénsia ba gastu públiku no Fundu Mina-rai, partisipasaun forsa traballu ne’ebé ki’ik no kriasaun empregu ne’ebé limitada.

Enkuantu, taxa partisipasaun laboral kontinua ki’ik, produtividade estruturalmente fraku no dezekilíbriu esternu aas, ho dependénsia maka’as ba importasaun no esportasaun ne’ebé ladún diversifikadu liuliu foka ba kafé.

Osan sira-ne’ebé haruka mai husi diáspora kontinua desempeña papél esensiál ida iha ekonomia nasionál, sai hanesan fonte prinsipál ida husi rendimentu nasaun nian.

Iha kontestu reforsu reziliénsia setór privadu nian, hanesan nesesáriu atu rezolve kestaun kona-ba endividamentu empreza nasionál sira ba instituisaun bankária komersiál sira ne’ebé hala’o operasaun iha rai-laran.

Asuntu ida-ne’e tenke rezolve ho responsabilidade no ho ekilíbriu, liuhusi solusaun reestruturasaun nian ne’ebé hamenus presaun finanseira ne’ebé demaziada, ne’ebé dalabarak akumula iha kontestu ho taxa juru ne’ebé aas ka ho kondisaun kréditu ne’ebé ladún favoravel, hodi asegura simultaneamente estabilidade sistema finanseiru no viabilidade empreza produtiva sira-nian.

“Prinsípiu ekilíbriu internu ida-ne’e hetan koerénsia ho pozisaun ne’ebé ha’u defende iha nivel internasionál kona-ba nesesidade ba mekanizmu sira hamenus dívida nian no, bainhira apropriadu, perdaun dívida nian ba país sira ne’ebé frajil, menus dezenvolvidu ka póskonflitu, nu’udar instrumentu ida ba estabilidade no justisa ekonómika globál nian,” nia dehan.

Jornalista : Hortêncio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!