DILI, 22 Maiu 2026 (TATOLI) – Governu prevee medida hitu iha proposta Orsamentu Ratifikativu (OR) ne’ebé fó prioridade ba seguransa enerjétika no seguransa alimentár iha país relasiona ho impaktu husi funu iha Médiu Oriente.
Medida dahuluk mak kompra kombustivel ba rezerva nasionál aloka millaun $174,3. Ida-ne’e Governu iha fulan-Abríl nian laran transfere atu fó biban ba Ministériu Petróleu no Rekursu Minerál (MPRM) hodi halo kompromisu asina kontratu ba rezerva gazoél litru millaun 80.
Medida ne’e destina hodi garante fornesimentu kombustivel ba jerasaun eletrisidade até dezembru inklui fornesimentu sentrál elétrika iha Hera, Betanu, RAEOA no Ataúru.
Medida daruak mak subsídiu kombustivel hetan alokasaun millaun $42. Husi montante ne’e sei utiliza ba apoiu konsumidór, liuhusi transferénsia ba prestadór sira, ho objetivu mantein presu fiksa husi Dekretu-Lei n.º13/2026.
Iha kontestu atuál inserteza globál presu enerjia, mekanizmu subsídiu destina hodi redús transferénsia ba aumentu internasionál ba presu kombustivel ba família no empreza.
Hosi alokasaun ne’e iha millaun $1-resin sei transfere ba munisípiu sira hodi apoiu kustu kombustivel ba tratór no mllaun $1 ba Ministériu Saúde (MS) hodi apoia kustu kombustvel ba serbisu saúde esensiál, espesialmente operasaun ambulánsia.
Medida datoluk mak seguransa alimentá ne’ebé prevee millaun $5 ho objetivu mak reforsa stock foos iha Sentru Lojístika Nasionál, atu ajuda mellora prestasaun iha kazu falta fornesimentu ka estraga tan kondisaun merkadu esternu.
Medida ne’e reflete kompromisu Governu apoiu ba disponibilidade alimentu no mitiga impaktu presaun merkadu iha agregadu família ne’ebé vulneravel.
Aleinde ne’e, medida seluk mak seguransa nasionál ba rekrutamentu kadete PNTL 400, hetan alokasaun millaun $3, ne’ebé millaun $1 destina ba saláriu no millaun $2 ba bens no servisu.
Dalimak ba despeza prezidénsia Komunidade País Ko’alia Lian Portugés (CPLP), ne’ebé atribui ho montante millaun $2 hodi kobre despeza asosiadu Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste iha CPLP. Alokasaun ne’e finansia kustu lojístiku no administrativu koordenasaun serbisu iha sekretariadu CPLP.
Prezidénsia ne’e reprezenta marku dipolomátiku importante hodi reforsa perfil internasionál Timor-Leste, aprofunda kooperasaun no relasaun bilaterál iha komunidade luzófonu.
Prezidénsia Pro Tempore husi Timor-Leste rezulta reatribuisaun imprevista prezidénsia rotativa hafoin finalizasaun orsamentu orijinál, ba despeza diplomátika ba prevee antesipada ho nune’e nesesariamente akomoda liuhusi Orsamentu Retifikativu.
Daneen amo alokasaun millaun $3,9 ba RAEOA, ne’ebé destina ba reforsu kapasidade administrativa no operasionál rejiaun, operasaun no manutensaun, inklui revizaun sistema sentrál eletrisidade Sakato iha RAEOA, suporta despeza rekorente prinsipalmente saláriu no renumerasaun asosiadu ba estrutura administrativa ne’ebé estabelese, akizisaun ekipamentu ba serbisu notariadu.
Dahituk, reforsu rezerva kontijénsia iha alokasaun millaun $40,9 hodi reforsa rezerva kontijénsia hodi responde ba nesesidade despeza imprevista durante tinan orsamentál ne’ebé la akomoda iha dotasaun ezistente.
Reforsu fundu ne’e justifikadu husi nível inserteza aas iha tinan ne’e, espesialmente ba presu globál ba kombustivel no ai-hán no nesesidade sira seluk ba despeza emerjénsia.
Tuir dokumentu livru orsamentá, Orsamentu Retifikativu totalmente finansia liuhusi konbinasaun realokasaun dentru orsamentu orijinál 2026 no fonte adisionál finansiamentu. Abordajen ne’e permite Governu responde prioridade urjente sein aumenta levantamentu Fundu Petrolífeiru ne’ebé aprovadu ona iha orsamentu orjinál.
Ho pakote totál finansiamentu millaun $79 ba operasaun alterasaun orsamentál ne’ebé realiza ona tuir lei númeru 3/2025 kona-ba iompeténsia Governu, inklui iha Orsamentu Retifikativu.
Nune’e orsamentu ho montante millaun $90, 9 realokasaun diresiona dentru orsamentu ezistente, ida ne’e inklui millaun $60 husi Fundu Infraestrutura, liuhusi adiamentu projetu selesionadu ba tinan 2027.
Tuir livru orsamentu, adiamentu ne’e foka iha projetu ho menus prontidaun ba implementasaun ou ninia ezekusaun bele reformula sein afeta signifikante obrigasaun kontratuál ou prestasaun prioritária serbisu.
Dokumentu ne’e hateten katak realokasaun ba proposta Orsamentu Retifikativu ne’e foti mós millaun $15 husi Timor Gap, hodi apoiu akizisaun rezerva nasionál kombustivel no millaun $10 foti husi EDTL, millaun $5,9 redusaun diresionada husi item iha ministériu lubun, prinsipalmente iha verba no serbisu, tanba ho ezekusaun ki’ik ou prioridade imediata ki’ik hanesan viajen, catering no loroloron.
Ba restante millaun $101 finansia husi fonte adisionál, inklui saldu kaixa inativu, utilizasaun saldu transferidu INSS ba rejime kontribuitivu no reseita doméstika.
Nune’e montante ba medida proposta OR millaun $271, totál montante medida retifikativu ajustadu millaun $192, ho alterasaun ida-ne’e, montante konsolidadu husi OJE 2026 hamutuk billaun $2,39.
Ministra Finansa, Santina Cardoso, nafatin garante OJE ho alterasaun ida-ne’e la’ós atu hasai no dada husi Fundu Petrolífeiru ne’ebé aprova tiha ona OJE 2026 nian, maibé oinsá Governu halo efisiénsia iha nia despeza interna.
“Tanba ne’e, haree alterasaun ba OJE ba nia finansiamentu mai husi fonte importante tolu, reseita doméstika, ajustamentu orsamentu ne’ebé mai husi liña ministériu sira, inklui Fundu Infraestrutura nian, no mai husi programa sira ne’ebé konklui tiha ona, maibé orsamentu finansiamentu ne’ebé sei iha hela ne’eba”, nia realsa.
Durante apresiasaun deputadu sira hato’o preokupasaun país nian ne’ebé kontinua depende ba produtu importasaun hanesan kombustivel no ho situasaun jeopolítika mundiál afeta, sujere Governu tau atensaun ba kriasaun infraestrutura armazenamentu hodi garante rezerva kombustivel hodi responde ba situasaun emerjénsia iha futuru.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora





