DILI, 17 Juñu 2026 (TATOLI)–Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, husu Governu no Parlamentu Nasionál atu adia lai diskusaun kona-ba projetu-lei kriminalizasaun defamasaun, no fó prioridade liu ba asuntu sira-ne’ebé afeta diretamente ba povu nia moris no preparasaun Timor-Leste atu sai uma-na’in ba Simeira ASEAN iha tinan 2029.
Deklarasaun ne’e hato’o husi Xefe Estadu iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Dili, hafoin fila husi Viajen Estadu ba Malázia hodi kolia konaba Parlamentu Nasionál kontinua diskute projetu lei kona-ba defamasaun
Notísia Relevante: Prezidente Ramos-Horta sei la promulga lei kriminaliza difamasaun
“Ha’u hateten de’it, di’ak-liu Governu, Parlamentu no Prezidente, ita foka ba krize mundiál para hakmaan terus povu nian. La’ós halo fali lei kona-ba lei kriminaliza difamasaun, fó fali kódigu penál, husik lai ba, ne’e la’ós prioridade,” Ramos-Horta hateten.
Xefe Estadu ne’e hateten, iha momentu atuál ne’e Timor-Leste enfrenta dezafiu oioin liuliu preparasaun ba Simeira ASEAN 2029, ne’ebé presiza esforsu boot husi instituisaun Estadu hotu-hotu.
Iha tempu ikus ne’e, nia dehan, ema balun hatudu preokupasaun ba atrazu iha implementasaun projetu infraestrutura ne’ebé konsidera importante atu apoia eventu internasionál hanesan simeira ASEAN 2029.
“Balun preokupadu kona-ba atrzsu iha Timor-Leste ba preparasaun Simeira ASEAN 2029. Sira husu karik lisensa ba otél sira halo ona ka lae, tanba Governu mak husu ba investidór sira atu lalais halo hotel cinco-estrelas. Maibé to’o agora prosesu lisensa d’eit mos susar tebes,” nia dehan.
Ramos-Horta hateten, iha nasaun sira seluk, bainhira Governu identifika nesesidade estratéjika ida, prosesu administrativu no tomada desizaun bele hala’o lalais atu responde ba nesesidade ne’e.
Tanba ne’e, Ramos-Horta espera katak Governu no Parlamentu bele hetan entendimentu ida atu adia lai projetu lei kona-ba difamasaun no injúria to’o depois ASEAN Summit 2029.
“Ha’u fiar katak sei iha konsensu ida entre Governu no Parlamentu atu husik lai asuntu ida-ne’e to’o liu tiha 2029. Agora ita tenke konsentra ba estabilidade polítika no preparasaun ba simeira ASEAN,” nia hateten.
Prezidente mós manifesta nia konfiansa ba deputadu sira husi partidu polítiku oioin atu haree prioridade nasionál iha momentu ne’e.
“Tanba iha bankada Governu hanesan KHUNTO, PLP no FRETILIN mos ema di’ak sira. Hau hanoin sira bele ko’alia malu no konsidera atu adia lai lei kona-ba defamasaun,” dehan nia.
Antes ne’e Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál, Duarte Nunes, hateten katak projetu lei refere sei iha hela prosesu diskusaun iha Komisaun A ne’ebé trata Asuntu Konstitusionál no Justisa.
Tuir Duarte Nunes, depois remata diskusaun iha komisaun, projetu lei ne’e sei lori ba Prezidente Parlamentu Nasionál atu agenda ba plenária, liuhusi fase jeneralidade, espesialidade no votasaun final global.
Nia esplika katak inisiativa legislativa ne’e mai husi deputadu balun, nune’e prosesu tenke kontinua tuir regra no prosedimentu ne’ebé estabelese ona.
Jornalista : Cidalia Fátima
Wditór : Cancio Ximenes




