JAKARTA, (TATOLI)—Konsellu Imprensa (KI) ho Dewan Pers Indonézia (DPI), Sesta (15/3/2019), asina akordu kooperasaun serbisu atendimentu no rezolusaun ba keixa.
JAKARTA, (TATOLI)—Negosiasaun delimitasaun fronteira terrestre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI) sei sai ezemplu di’ak tebes ba rai seluk iha mundu rai klaran.
JAKARTA, (TATOLI)—Konsellu Imprensa (KI) ho Lembaga Bantuan Hukum (LBH) Pers, Indónesia, aseita malu hodi serbisu hamutuk atu promove advokasia ba prinsípiu liberdade imprensa no espresaun.
DILI, (TATOLI) – Maski to’o oras ne’e seidauk iha ministru definitivu ba Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria (MTKI), maibé la fó implikasaun ba serbisu ministériu relevante nian.
JAKARTA, (TATOLI)—Konsellu Imprensa (KI) Timor-Leste ho Komisi Penyiaran Indonézia (KPI-siglaIndonézia) hahú ona inisia diskusaun atu hamosu kooperasaun iha area fortalesimentu institusionál no kapasitasaun rekursu umanus.
DILI,(TATOLI)—Prezidente Republika (PR), Francisco Guterres “Lú Olo”, aseita ho konseitu Governu nian, liuhusi Ministru Defeza no Seguransa, atu reforma Polísia Nasionál Timor-Leste.
DILI (TATOLI)—Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus, simu ona pakote rua kona-ba kandidatu Komandante Jerál (Komjer) Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ba període mandatu 2019-2023.
JAKARTA, (TATOLI) – Konsellu Imprensa (KI) Timor-Leste ho Pusat Mediasi Nasional (PMN-sigla Indonézia) iha Jakarta, ohin, asina nota entendimentu atu bele serbisu hamutuk iha área mediasaun nian.
COVALIMA, (TATOLI)-Governu Timor-Leste liuhusi ministru defeza, Filomeno da Paixão de Jesus reprezenta primeiru-ministru, ho Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál (ANPM) hamutuk ho TIMOR RESOURCES Pty Ltd no TIMOR GAP,E.P
MAUBISSE (TATOLI)—Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) apoiu tratór ida ho marka ZOOMLION RM854 ba Grupu Komunidade Agrikultór Maubisse atu fila rai kuda aihan tanba komunidade ne’e halo produsaun ekonomikamente
DILI, (TATOLI)- Maubessi, dalarua rua ona selebra nia “Festivál ” iha tinan rua ba kotuk ne’ebé foku barak liu ba ai-funan, maibé tinan ne’e mosu ideia hodi muda fatin