DILI, (TATOLI) — Reitór Dili Institute of Technology (DIT), Manuel Florêncio Vong hateten atu hamenus ki’ak, garante sustentabilidade dezenvolvimentu, presiza halo lais mós prosesu desentralizasaun.
“Nune’e bele fó fiar tomak fiar ba lokál mezmu kapasidade sei sai dezafiu”, Reitór Manuel Vong haktuir iha salaun DIT, Aimeti laran, segunda (8/5).
Dezafiu ne’ebé reitór ne’e refere mak P3K (Personalia, Pembiayaan, Peralatan, Kewenangan) ka rekursu umanu, finansiamentu, materiál no kompeténsia ne’ebé fó ba autoridade munisípiu to’o lokál.
No dezafiu ne’ebé iha presiza nafatin fó kapasitasaun ba rekursu umanu sira liu husi INAP (Instituição Nacional de Administração Pública) ka konsidera mós instituisaun públika no privada bele mós kontribui ba halo formasaun.
Tuir mai, presiza mós infrastrutura no fasilidade, bainhira munisípiu sira hetan desentralizasaun, tenke iha mós órgaun implementadór no ajente dezenvolvimentu sira iha nível lokál.
“Ho nun’e ita iha presiza duni iha investimentu iha ne’ebá hodi hasa’e sira-nia kapasidade entermu institusionál”, reforsa.
Nomós apoiu finanseira tanba kompeténsia ne’ebé ita atu fó, kada munisípiu sira halo nia lei rasik, nia regulamentu rasik, munisípiu balun iha poténsia ekonómika boot, balun mós poténsia ekonómika laduun boot.
“Se nune’e, la iha regulamentu ne’ebé mak di’ak, lei hodi regula didi’ak kona-ba distribuisaun rekursu finanseira liliu iha nível lokál bele hamosu fatin balun moris di’ak liu no balun sei la moris di’ak”, hatutan.
Ikus liu, kompeténsia ne’ebé atu fó ba munisípiu mak kompeténsia determinadu, sukat, atu labele uza sala fali kompeténsia sira hodi fó ameasa fali ita-nia unidade nasionál ne’ebé ita hotu hakarak ba ita-nia país.
Tuir dadus Banku Mundiál katak númeru ki’ak antes ne’e pursentu 60 no tuun ba pursentu 40. “Bele tuun maibé signifika katak sei ho TPC (Trabalho Para Casa) sei barak”, reitór Manuel Vong akresenta.
Tanba ne’e, nia hateten, ho polítika deskonsentrasaun ne’ebé governu halo, sei hakbesik liutan governu no estadu ba iha komunidade nia leet hodi nune’e bele diretamente efikasia, efisiénsia atu rezolve problema sosiedade nian liliu atu haree reduz pobreza ka ki’ak.
Maske nune’e nia konsidera katak ho polítika deskonsentrasaun ne’ebé hala’o dadauk seidauk bele to’o tanba poder iha de’it sentrál.
Tanba ne’e, dala ida tan atu bele aselera prosesu hamenus ki’ak, garante sustentabilidade dezenvolvimentu ita nian presiza tebes aselera mós prosesu desentralizasaun atu nune’e bele fó fiar tomak ba lokál.
Jornalista: Rafy Belo
Editora: Rita Almeida