DILI, (TATOLI) – Uniaun Europea (UE) no Governu Alemaña tulun Timor-Leste liuhusi Projetu Parseria ba Agrofloresta Sustetavel ho millaun €18 ne’ebé mak sei implementa iha tinan ne’e ho durasaun tinan lima oin mai.
Projetu ne’e iha komponente rua mak atu dezenvolve sistema agrofloresta ida ne’ebé sustentavel sei implementa husi Ajénsia Internasionál Kooperasaun Aleman ba Dezenvolvimentu Sustentavel (GIZ-sigla iha alemaun) liuhusi kooperasaun ho Ministériu Agikultura no Peska (MAP) no hadi’a asesu ka dalan ba área rurál sira, liuliu ba área ne’ebé projetu agrofloresta atu implementa ba ne’ebé sei hala’o husi Organizasaun Mundiál Traballu (ILO-sigla husi inglés).
Finansimentu ba projetu ne’e Uniaun Europea kontribui euro millaun 13 no Governu Alemaña euro millaun 5.
Ministru Agrikultura no Peska, Estanislau Aleixo da Silva, hatete projetu sustentabilidade agroflorestál ne’ebé asina ona, atu serbisu iha área rurál liuliu Manatutu, Baukau, Vikeke no Lautein atu hadi’a prátika agríkola ne’ebé populasaun hala’o hela iha foho para kuda ai-horis nomós ai-han atu nune’e ai-horis bainhira boot bele tesi, prosesa no fa’an no kuda ai-han sira ne’ebé bele fa’an mós hodi hadi’a sira-nia moris.
“Bainhira ai-horis sira ne’e boot bele tesi, fa’an no bele halo indústria mobiliária no uma, ida ne’e mak bolu agrikultura sustentavel. Agrofloresta ohin loron ita-nia populasaun prátika hela, iha foho ita-nia populasaun kuda nuu, ai-teka, batar, lakeru, fehuk, ai-farina ne’e halo parte sistema ida agroflorestál mas ohin loron ita hakarak utiliza teknolojia, esperiénsia foun ne’ebé iha rai seluk para hadi’a ita-nia sistema produsaun”, Estanislau hatete iha Otél Timór, ohin, bainhira partisipa workshop ba projetu refere.
Hatutan uza esperiénsia ho teknolojia foun no hadi’a mekanizmu produsaun para bele sustentavel hodi fó rendimentu di’ak atu hadi’ak moris komunidade nian.
“Kuda batar ne’e ida ne’ebé fó rendimentu di’ak, kuda fehuk, ai-farina ida ne’ebé? Ita hakarak halo boa forma sustetavel no aumezmu tempu ita halo buat sira ne’e iha ligasaun merkadu, maibé ligasaun merkadu presiza hadi’a mós estrada tanba bolu agrikultura sustentavel tenke hadi’a mós estrada”.
Aleinde ne’e promove mós kuda ai-horis sira iha mota-ulun hanesan au. Bainhira hala’o agrikultura sustentavel signifika bele kria empregu aleinde rendimentu. Empregu ne’e bele absolve kamada joven ne’ebé ho enerjia maka’as tebes para sira bele sente katak dezenvolve agrikultura ne’e fonte ida bele fó rendimentu.
“Sustentavel signifika prodús, jere osan no osan ne’e bele halo fali investimentu para halo produsaun di’ak liután bá oin”.
Projetu ne’e sei implementa iha tinan ne’e no inisia ho workshop ne’e atu aprezenta saida mak atu hala’o, karik iha ideia ruma oinsá maka atu hadi’a mekanizamu ne’e bainhira implementa karik labele hetan problema ruma.
Projetu ne’e nia objetivu mak atu kontribui ba pás, inkluzividade no dezenvolvimentu sustentavel iha Timor-Leste liuhusi kriasaun empregu, hadi’a asesu ba área rurál, kria oportunidade hodi hasa’e rendimentu no redús inseguransa ai-han no má nutrisaun iha área rurál sira.
Implementasaun projetu ne’e sei buka atu hadi’a produsaun no produtividade husi sistema agroflorestál, reforsa liután kapasidade husi autór sira iha kadeia valór, hadi’a liután asesu ba merkadu ba produtu agrofloresta no reforsa mós kuadru institusionál no organizasaun atubele promove agrofloresta ida ne’ebé sustentavel.
Jornalista: Maria Auxiliadora
Editora: Rita Almeida