LIKISÁ, 30 abr 2019 (TATOLI) – Organizasaun Internasionál, WaterAid ho autoridade munisipál Likisá nian envolve organizasaun Australiana ho naran Parseiru ba Dezenvolvimentu Umanu (PHD-sigla inglés) no mós reprezentante liña ministeriál husi nasionál no mós munisípiu inklui parseiru dezenvolvimentu sira deklara katak Likisá livre ona husi Área La Soe Fo’er Arbiru (ALFA).
Munisípiu Likisá kompostu husi postu administrativa tolu hanesan Likisá, Maubara, Bazartete. Iha suku 23, iha aldeia hamutuk 134. Totál uma-ka’in 19.420. Abitante sira hamutuk 75.401.
Bazartete iha suku sia, aldeia 45. Liquiça iha suku hitu, aldeia 39 no Maubara iha suku hitu, aldeia 50.
Kobertura saneamentu 2010 nian hatudu Munisípiu Likisá porsentu atinje 57. Ba kobertura saneamentu melloradu porsentu 24. Bazea ba númeru persentajen ne’e maka iha planu mestre 2013-2030 hatudu ona katak to’o iha 2030, Munisípiu Likisá sei atinje porsentu 100 ba kobertura saneamentu no porsentu 75 ba saneamentu melloradu.
“Realidade mudansa ne’e hatudu duni iha tinan tolu hafoin estabelese planu mestre Munisípiu porsentu”, hateten Prezidente Autoridade Munisípiu, Domingos da Conceição dos Santos, iha salaun administrasaun, tersa (30/4).
Sensu 2015, Munisípiu Likisá atinje porsentu 80 ba kobertura saneamentu no porsentu 47 ba saneamentu melloradu.
“Hatudu katak dadus ne’e iha mudansa. Tanba ne’e, tinan 2013, 2016, Munisípiu Likisá númeru mortalidade bebé no ki’ikoan sira husi zero to’o cinco anos la iha”.
Prezidente Autoridade Munisípiu, Domingos da Conceição dos Santos, perante públiku hateten kompromisu Likisá nian, sei konsisténsia nafatin ho númeru persentajen Sensu 2015.
Tanba ne’e, tuir nia, autoridade lokál, liña setórál hothotu, entidade públika no privada, relijioza no povu Munisípiu Likisá hotu esforsu hamutuk hodi hatudu komprimísiu ALFA iha fevereiru.
Iha fulan ne’e, Ajénsia WaterAid inklui PHD apoia tékniku ba administrasaun munisípiu atu lidera programa ALFA hodi estabelese sekretariadu ALFA munisípiu, ne’ebé mak kompostu husi estatál, serbisu saúde, serbisu saneamentu, ambiente, edukasaun, iha fulan setembru, sekretáriu tékniku ALFA munisípiu funsiona.
Sekretariadu halo reassessment (re-avaliasaun) ba dadus (base land survey, setembru 2017), kobertura saneamentu porsentu 79,5 no saneamentu melloradu porsentu 48. Kompara Sensu 2015 ne’e katak númeru kobertura tuun porsentu 1; porsentu 80 tuun fali ba porsentu 79. Maibé, saneamentu melloradu sa’e porsentu 1 husi porsentu 47 ba iha porsentu 48.
“Ne’e tanba númeru uma-kain aumenta, uma kain balun fila ba eskada primeira; saneamentu zero. Katak soe fo’er boot arbiru. Mas uma-kain balun halo mudansa ba sira-nia tipu sintina, husi rai ku’ak ba permanente, uza bee”, tenik Prezidente Autoridade Likisá.
Autoridade másimu Munisípiu Likisá ne’e haktuir, sekretariadu tékniku uza mekanizmu balun bazea ba matadalan ALFA nian hodi halo provokasaun ba komunidade mak hanesan enkontru provokasaun ba postu tolu, kampaña iha suku, enkontru komunitáriu no autoridade lokál sira avizu liuhusi rádiu, loke filmajen no fahe broxura iha uma-kain sira.
Verifikasaun, monitorizasaun no re-verifikasaun, ikus mai rezultadu, sekretariadu teknikál akompañadu husi Ministériu Saúde, Diresaun Saúde Ambientál, rezultadu hatudu katak munisípiu Likisá bele deklara ona ALFA tanba rezultadu signifaknte tebes ba nia persentajen, atinjimentu mak hanesan porsentu 98 kobertura saneamentu no porsentu 57 saneamentu melloradu, mak hanesan Bazartete porsentu 98, Likisá porsentu 98 no Maubara porsentu 97.
Husi persentajen ne’e signifika liu ona bareira ka standar probabilidade porsentu 95, marjin erru porsentu 5.
“Uma-kain ne’ebé vizita 12.650 husi família 15.820 mak iha sintina. 12.366 uza hamutuk no 253 la iha sintina. Ne’e katak uma-kain hirak ne’e sei uza hamutuk ho viziñu nian. Sistema hatudu katak bainhira uma-kain liu rua ba leten sei uza hamutuk mak ekipa verifikadora ALFA konsidera uma-kain ne’e la iha sintina maske nia uza hamutuk”, Prezidente Autoridade Munisípiu, Domingos da Conceição dos Santos.
Nia kompromete, ekipa munisípiu kontinua halo monitorizasaun hanesan asaun motivasaun ba komunidade atu haree rasik sira-nia sintina molok hakat ba eskada tolu; liman moos ka ijiene. “Nu’udar Likisá-oan ita mai ho lema prinsipál mak “Hu Iso Lara Iso, Isi Puto Lolon Bemo” signifika atu hamutuk serbisu maka’as, ho onestu, ho responsabilidade mezmu ita halo buat ki’ik maibé ita hatudu hela buat furak no folin ba konstrusaun estadu, espesiál ba Likisá”.
“Progresu hirak ne’e sai mós sasukat ba polítika desentralizasaun, posivelmente bele deklara duni ita-nia independénsia, ita-nia munisípiu. Parabéns ba ita hotu ne’ebé ohin hola parte iha serimónia ida ne’e”, nia kongratula.
Iha biban ne’e, Prezidente Autoridade Munisípiu, Domingos da Conceição dos Santos husu mós ba autoridade lokál sira hamutuk ho komunidade sira hodi asegura nafatin ALFA iha ida-idak nia hela fatin.
Iha fatin hanesan, Diretór Ezekutivu WaterAid, Justino da Silva, katak populasaun mundiál aumenta husi tinan ba tinan no agora 7.7 bilaun. Husi númeru ne’e 2.3 mak la asesu ba saneamentu ne’ebé adekuadu. “Entaun ne’e, luta mundiál”, friza Diretór Justino da Silva.
WaterAids nia prezensa iha nasaun 37 no iha Timor-Leste iha nia prezensa iha Munisípiu Likisá no Manufahi.
Iha Timor-Leste, tuir Sensu 2005 ne’e, porsentu 74.8 mak asesu ba bee no porsentu 57 mak asesu ba saneamentu. “Ho deklarasaun ida ohin, hamenus ona númeru balun. Entaun ne’e parabéns”.
Diretór Ezekutivu WaterAid, Justino da Silva, esplika WaterAid nia prezensa ne’e hodi apoia téknika no fundu no fundu barak liu hetan husi Governu Austrália.
Nia akresenta mós tinan ne’e WaterAId iha kompromisu tinan lima atu bele apoia nafatin administradór hodi aselera serbisu balun.
“Tinan ida ne’e, ita iha bee rurál ba komunidade; haat iha Munisípiu Likisá. Depois iha suku ijiéniku rua. Ita mós iha postu saúde rua ne’ebé integra kedas ho suku ijiéniku ida ne’e. Depois ita fó apoiu nafatin ba governu hodi halo monitorizasaun ba sistema bee, saneamentu ne’ebé la’o iha munisípiu nomós fó apoiu nafatin ba Wash Fórum ne’ebé mak la’o kada fulan tolu”.
“Entaun ne’e commitment WaterAid nian”, subliña Diretór Ezekutivu WaterAid, Justino da Silva.
Iha deklarasaun livre ALFA ne’e, Ministériu Saúde (MS) atribui sertifikadu apresiasaun ba autoridade munisípiu no lokál sira tanba sira-nia servisu no dedikasaun hamutuk ho komunidade hodi konsege alkansa eskada ALFA nian.
Notísia relevante: http://www.tatoli.tl/2019/04/komunidade-maubara-deklara-livre-alfa/
Jornalista: Rafy Belo
Editora: Rita Almeida