DILI, 29 Abríl 2026 (TATOLI)—Prezidente Autoridade Munisípiu (PAM) Baukau, Veneranda Lemos Martins, parabeniza estudante husi eskola Ensinu Báziku St. António Teulale Baukau no Ensinu Báziku Sentrál Don Baumeta Aileu ne’ebé reprezentante Timor-Leste iha International Creativity and Innovation Award (ICIA) 2026, ne’ebe hala’o iha Kamboja iha 24 to’o 26 Abríl tinan-ne’e.
Iha kompetisaun referida, Ensinu Báziku St.António Baukau rekolla prémiu tolu hanesan Grand Award no Titanium Award inklui mós tama iha Top 10 Chellang husi Ministériu Ambiente Kambódia.
Prezidente Autoridade Munisípiu Baukau, Veneranda Lemos, hateten nia parte apresia ho estudante sira-ne’e, maski ho idade ki’ik maibé konsege lori Timor-Leste ba mundu.
“Maibé, ha’u atu dehan la’ós medalla mak importante, imi-nia abilidade mak importante. Ne’e tanbasá? Tanba Manorin sira mak di’ak. Entaun, parabéns ba imi. Imi la’ós de’it orgullu nasaun nian, maibé imi orgullu munisípiu nian, orgullu ba inan-aman no orgullu ba eskola,” nia dehan ba jornalista sira iha salaun konferénsia iha Ministériu Edukasaun ,Vila-Verde, Kuarta ne’e.
Lideransa Autoridade Munisipál enkoraja estudante sira atu kontinua estuda, estuda no estuda labele hanoin kaben sedu.
“Labele hanoin kaben sedu, hanoin mak estuda, tanba rai ne’e presiza imi, dezenvolvimentu edukasaun presiza imi, nune’e husu imi hatudu nafatin ba ita-nia nasaun no ba nasaun seluk katak, maski ami la riku maibé ami riku iha matenek,” nia enkoraja.
Iha okaziaun, nia husu estudante sira atu labele orgullu de’it tanba lori ona nasaun ba mundu no rekolla medalla oioin, maibé tenke haraik-an nafatin.
Tuir informasaun ne’ebe Veneranda Lemos simu husi UNESCO katak antes ne’e estudante sira ne’ebé reprezentante Timor-Leste ba kompetisaun hanesan hetan de’it medalla osan mean.
“Maibé, ohin ita-nia ekipa ida-ne’e konsege mana Grand Award no Titanium Award no mós Bronze. Ida-ne’e medalla ida aas liu,” nia dehan.
Iha biban hanesan, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, louva ho estudante sira-ne’e nia matenek, tanba konsege rekolla prémiu husi nasaun boot sira.
“Ita haree nasaun sira hanesan Ejiptu, Jordánia, Síria, Iraun, Itália, Túrkia, Brazíl, Ekuadór no Bolivia, maibé Timor-Leste konsege manán prémiu Grand Award, Titanium no medalla, ida-ne’e orgullu boot tebes maski sira sei iha banku Ensinu Báziku no eskola sira-ne’e mós husi área remota,” nia tenik.
Entretantu, Ministru Dulce de Jesus Soares, apela ba manorin sira atu hanorin tuir kurríkulu ne’ebé iha, nune’e kontinua fó rezultadu di’ak hanesan daudaun ne’e.
“Tanba siénsia matemátika mak sentru estudu ba matemátika hanoin, ita uza sasán resiklajen sira ba pratika ne’ebé mak kriativu no inovativu maibé sientífiku, ita haree prova hatudu iha internasionál sira konsege iha kriatividade no sientífiku,” Ministra Dulce informa.
Biban ne’e, nia promote sei tulun estudante manán-na’in sira, atu kontinua garante sira-nia prosesu aprendizajen to’o universidade.
Nune’e mós, reprezentante estudante Ensinu Báziku St. António Baukau, Angel Grace de La Rosa, esplika tema ne’ebé sira aprezenta iha kompetisaun referida mak ‘Resiklajen estatístika buka moda, Mediana no media husi sasan Garaffa Matan, Paulitu Ai-Kesak no Gabus’.
“Iha ami-nia tema ne’e liga liubá resiklajen tanba hakarak proteje meiu-ambiente, ami hatudu ba mundu katak matemátika la’ós de’it númeru ne’ebé hakerek iha kuadru, maibé bele liga ho ita-nia sasán resiklajen ne’ebé ema soe de’it,” nia hateten.
Nia fundamenta Vitória ne’e prova katak maski Timor-Leste nasaun ki’ik, maibé la ki’ik iha matenek.
“Vitória ne’e prova katak maski ita nasaun ki’ik, maibé la ki’ik iha matenek nune’e konsege hatudu ba mundu katak ita mós bele. Aleinde ne’e, Vitória ne’e hanesan fini ida-ne’ebé foin moris, se fini ida-ne’e ita la rega ka tau adubu nia sei namlaik iha dalan klaran,” nia katak.
Portantu, Sekretáriu Ezekutivu CN-UNESCO, Luís Nívio Soares, subliña grupu estudante sira-ne’e maiória husi eskola públika hanesan grupu rua husi EBC 123 Don Baumeta Aileu ne’ebé konsidera iha área remota. Grupu ida husi EBC 3 Fatumeta Dili. Grupu Rua husi EB Katólika St. António Teulale Baukau.
Aleinde grupu estudante husi ensinu sekundáriu hanesan Ensinu Sekundáriu Sekundáriu Jerál Públiku 04 Setembru Vikeke, grupu ida husi ESGP Nú. 01 Likisá, Grupu ida husi ESGP FINANTIL Dili, Grupu ida husi ESGP Nú. 01 Baukau Vila.
“Kompetisaun ne’e hetan partisipasaun masíma husi nasaun hamutuk 27, Amérika Latina, Europa, Ázia no Médiu Oriente,” nia dehan.
Nia esplika partisipasaun online realiza iha 11 Abríl 2026, kategoria ne’e partisipa husi nasaun 14 hanesan Ejiptu, Jordánia, Síria, Irake, Iraun, Iémen, Túrkia, Marroko, Itália, Roménia, Méksiku, Bolívia, Ekuadór, Brazíl no Timor-Leste.
Programa ne’e, partisipasaun direta (onsite) husi nasaun 13 hanesan Kambódia, Timor-Leste, Tailandia, Filipina, Indonézia, Vietname, Malázia, Laos, Bangladés, India, Sri Lanka, Japaun, no Pakistaun.
Sekretáriu Ezekutivu ne’e relata partisipasaun Timor-Leste nian fahe ba kategoria rua, partisipasaun online no onsite.
Iha kategoria online Timor-Leste konsege rekola medalla Silver 3 no medalla Bronze 3. Medalla sira ne’e rekola husi ESJ Nú. 01 Baukau Medalla Osan-Mutin (Silver), ESJ Nú. 01 Likisá Medalla Osan-Mutin (Silver), ESJ FINANTIL Dili – Medalla Bronze, ESJ 04 Setembru Vikeke Medalla Osan-Mutin (Silver), EBC Don Baumeta 1, 2, 3 Suku Liurai, Aileu-Vila – Medalla Bronze no EBC 3 Fatumeta Dili – Medalla Bronze.
Enkuantu, partisipasaun direta (onsite), Timor-Leste marka istória foun liuhusi susesu boot iha partisipasaun direta ka onsite iha Kambódia. Nasaun hirak ne’ebé partisipa maizumenus 27. Ikusmai Timor konsege hetan rezultadu di’ak.
“EB Katólika St. António Teulale Baukau ho projetu “Estatístika Husi Resiklajen Oinsá Atu Buka Moda, Mediana No Média Husi Sasan Garaffa Matan, Paulitu Ai-Kesak No Gabus,” manán prémiu ho kategoria Grand Award, Titanium no Top 10 Challenge-Ministru Ambiente Cambodia,” nia haktuir.
Aleinde ne’e, EBC Don Baumeta 1, 2, 3 Suku Liurai, Aileu-Vila ho projetu “Bioplástiku Ne’ebé Halo Iha Uma: Bikan/Kopi Ho Manu-Tolun Nia Kulit,” manán Medalla Osan-Mutin (Silver) no EB Katólika St. António Teulale Baukau ho projetu “Sekuensia Númeru Mosu Tha Tais” manán Medalla Bronze.
“La’ós estudante de’it maibé ita-nia manorin ida mós hetan rekoñesimentu boot liuhusi Grand Award Top 3 “Teach Me Award”, ne’ebé atribui ba manorin Zélia Alves da Cruz husi EBC Don Baumeta 1. 2, 3 Suku Liurai, Aileu-Vila,” nia dehan.
Nia konta manorin ne’e hetan rekoñesimentu tanba nia kapasidade hodi esplika konseitu kompleksu sira ho modu simples no edukativu inklui kbiit komunikasaun no pedagójika neʼebé di’ak tebes hodi hanorin fali ema seluk kona-ba sira-nia inovasaun.
Estudante manán-na’in solisita ME
Reprezentante estudante EB St. António Baukau, Angel Grace de La Rosa, solisita Governu liuliu Ministériu Edukasaun atu buka dalan ba sira, liuhusi bolsa estudu atu eleva sira-nia koñesimentu ne’ebé iha.
“Ami-nia mehi la’ós de’it to’o iha Kambódia. Ami hakarak kontinua dezenvolve ami-nia talentu atu loron ida serbí fali ita-nia nasaun. Tan ne’e, ami husu ba ME atu buka dalan mai ami, atu garante sustentabilidade ba ami liuhusi bolsa estudu,” nia esklarese.
Nia esplika nu’udár estudante ida nia mehi bainhira ramata ensinu sekundáriu bele kontinua ba universidade kualifikadu sira iha Indonézia.
“Ami bele kontinua ba universidade ne’ebé kualifikadu hanesan universidade Mandala Indonézia, atu eleva liután ami-nia prestasaun iha matemátika. Ami prontu ona atu esforsu maka’as no atu hatudu katak investimentu iha edukasaun sei la saugati, nune’e tulun ami atu sai ai-hun ne’ebé bele proteje Timor-Leste ba futuru,” nia subliña.
Nia fundamenta sira la’ós orgullu de’it ho manán, maibé orgullu ho sira-nia matenek ne’ebé kontribui ba nasaun.
Portantu, reprezentante inan-aman estudante manán-na’in, Osório da Silva, prefere ME atu kontinua tau-atensaun ba sira-nia oan ne’ebé hatudu ona prestasaun iha mundu internasionál.
“Ami husu Ministeriu Edukasaun atu tau-atensaun ba ami-nia oan sira-ne’e ba futuru, tanba ami inan-aman laiha kbi’it no forsa atu dudu sira bá-oin,” nia husu.
Nia fundamenta ohin oan sira lori ona Timor-Leste ba mundu, maibé ba Governu presiza tau-atensaun másima atu nafatin eleva sira-nia koñesimentu.
“Ita haree sira maski sira ho idade ki’ik, maibé sira konsege lori Timor-Leste ba mundu internasionál. Entaun, bá-oin Governu tenke tau-atensaun másima ba sira atu kontinua eleva sira-nia kapasidade ne’ebé iha,” nia dehan.
Ba kestaun ne’e, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, informa estudante sira-ne’e hetan ona oportunidade husi universidade Katólika Mandala Indonézia.
Ministra fundamenta bainhira estudante hirak-ne’e tama iha ensinu superiór inan-aman no Governu sei la preokupa ona, tanba sira-nia fatin iha universidade Katólika Mandala Indonézia iha ona.
“Tanba universidade ne’e rasik mak promete ona ba ita-nia estudante sira-ne’e, bainhira sira ramata ensinu sekundáriu, bele asesu kedan ba universidade ne’e,” Dulce esplika.
Governante ne’e promete, bá-oin ministru sei tau orsamentu hodi apoiu sira ka atividade kompetisaun nasionál no internasionál sira.
“Ita mós sei servisu ho FDCH atu haree posibilidade, hodi atribui bolsa estudu ba ita-nia oan sira-ne’e,” nia hakotu.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade





