DILI, 13 juñu 2019 (TATOLI)-Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) liuhusi Diresaun CPLP (Comunidade dos Países da Língua Portuguesa) konvoka reuniaun téknika konsulta interna hodi diskute kona-ba projetu akordu mobilidade sidadania no akadémika ne’ebé mak CPLP halo, iha aliñamentu ho lei regulamentu nasionál no regra internasionál hanesan lei migratória no global Compact migration (migrasaun kompaktu globál).
“Agora konsulta internál ne’e, ami ko’alia kona-ba konsesaun vistu, ba konstituisaun laiha problema, maibé ami halo analiza apresiasaun ba lei ki’ik sira ne’e ao mesmo tempu akordu ne’ebé eziste ona karik, ita-nia aplikasaun oinsá, porezemplu akordu kona-ba esénsia Timór ho UE. Em prinsípiu reprezentante husi Ministériu Interiór, Justisa, MNEK, Asuntu Konsulár, aliñamentu ona i laiha problema,” hateten Diretór Jerál Asuntu CPLP, Avelino Fernandes Ximenes ba Ajénsia TATOLI iha nia kna’ar fatin, Praia dos Coqueiros, kinta (13/06).
Diretór Avelino Fernandes informa, implementasaun ne’e atu halo, teknikamente presiza iha fasilidade. Ba seguransa nasionál, seguransa dokumentál atu hatene ema tama no sai ne’e oinsá.
“Iha fronteira presiza iha estabelesimentu aparellu. Porezemplu, fronteira terrestre, aparellu agora la la’o no kapasidade ne’e 2 gb (gigabyte) de’it la konsege kobre área hotu, nune’e presiza dezenvolve ba 8 gb”.
“Seluk fali ba seguransa dokumentál, identifikasaun sidadaun ema ida nian, liuliu ita-nia BI (Billete Identidade) ne’e sinkroniza ona ho lei migrasaun nian para emite vistu karik, ita laiha ona, tenke konsulta ba seluk maibé hanesan ida de’it ona,” reforsa tan diretór ne’e.
Kona-ba asuntu tékniku rua ne’e, Diretór Avelino Fernandes Ximenes hateten, konforme informasaun husi Ministériu Justisa (MJ) katak sei halo estudu ida para bele halo úniku kartaun identidade ne’ebé mak konsta ona buat hotu iha ne’ebá; atu ba banku ka husu vistu pasaporte iha hotu ona iha ne’ebá.
“Nune’e mós imigrasaun nian servisu, ministériu interior halo ona suporta atu substitui aparellu ne’ebé ho kapasidade 2 gb ba 8 gb atu nune’e iha fronterisia aero terrestre ne’e bele kobre hotu atu nune’e bele kontrolu. Ida ne’e maka asuntu tékniku balun ne’ebé maka ami ko’alia”.
Diretór ne’e haktuir, análize ba akordu ne’e teknikamente iha ideia balun ne’ebé mak kontráriu, nune’e sosiál no ekonomikamente bele iha problema oituan. Maibé, tuir nia, ita haree katak projetu akordu ne’e mai la’ós obriga para ita atu halo tuir hotu.
“Ami diskute katak maske ita konkorda, projetu iha akordu ne’e bele aprova maibé it- nia lei nasionál ne’e vigora. Porezemplu, sidadaun país CPLP seluk bele tama Timór no iha konvensaun balun dehan katak ema ne’e iha direitu atu hetan servisu no seguransa sosiál, maibé ita haree iha artigu balun dehan katak mezmu direitu ne’e bele fó ba ema ne’e, maibé lei Timór nian, lei traballu bele dehan buat seluk”.
“Hanesan lei funsaun públika dehan, ema Timór de’it maka bele hetan servisu. Tanba ne’e, ami iha entendimentu ida katak bele avansa nafatin, ita halo relatóriu entrega ba ministru atu nune’e iha Konsellu-ministru, fulan oin mai ne’e, foin bele hatene rezultadu nee oinsá. Teknikamente ita analiza asuntu sira ne’e, politikamente kompete ba polítiku sira atu deside,” reforsa diretór ne’e.
Diretór Avelino Fernandes Ximenes informa tan katak reuniaun konsulta interna ne’e hala’o atu bele hato’o fila fali nia komentáriu no relatóriu ba Konsellu-ministru tuir mai iha Cabo Verde.
Diretór ne’e mós hateten, fizikamente Timor-Leste sei la ba partisipa tanba iha difikuldade balun maibé bele kanaliza de’it komentáriu liuhusi misaun permanente Timor-Leste nian iha CPLP hodi informa katak akordu ne’e avansa la iha objesaun ho nota katak Timor-Leste sei presiza trata para bele fazeadamente halo selesaun.
Porezemplu vistu kurta durasaun, estadia temporária, liuliu supresaun vistu, determina kategória ema nian. “Porezemplu ema kaer pasaporte diplomátiku la presiza vistu, nune’e mós ema ne’ebé la kaer pasaporte diplomátiku”.
Diretór Jerál Asuntu CPLP, Avelino Fernandes Ximenes relembra mós katak iha buat balun aplika tiha ona hanesan vistu kurta durasaun no vistu turizmu iha ona aplikasaun téknika.
“Maibé, atu konsolida akordu ne’e, ita tenke pasa komentáriu para akordu ne’e bele engloba ba estadu membru nia idea hotu no bele aplikavel ba hotu-hotu. Que dizer Timor-Leste prontu hala’o maibé fazeadamente la’ós tanba ita-nia kondisaun seidauk permite,” tenik tan diretór ne’e.
Lee mós notísia: http://www.tatoli.tl/2019/06/mobilidade-sidadania-akademika-cplp-pais-membru-sei-halo-konsulta-interna-uluk/
Jornalista : Nelia Rosario
Editór : Rafy Belo