DILI, 13 setembru 2019 (TATOLI)—Rezisténsia antibiotika sai nu’udar problema boot iha mundu tanba ne’e presiza tau atensaun nu’udar ezijénsia atu foti asaun ruma hodi bele uza antibiotika ne’ebé la rasionál, la tuir prezisaun no la tuir kontrolu, ne’ebé bele fó impaktu negativu makaas ba ema-nia saúde.

“Iha Timor-Leste ha’u bele informa katak seidauk iha dadus no peskiza hodi hatudu kona-ba prevalénsia impaktu ba rezisténsia antibiotika,” dehan Vise-Ministru Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde, Bonifácio Maucoli dos Reis iha nia diskursu iha ámbitu ba simpoziu One Health Antimikrobiál Resistance AMR no lansamentu ba Fleming Fund Country Grant Ba Timor Leste iha Hotel Timor Dili, sesta (13/09/2019).
Govenante ne’e dehan, distribuisaun no uzu ne’ebé la tuir nia dalan no livre husi fasilidade saúde balun hanesan iha farmasia, loja, retallu privadu sira no komunidade hatudu ameasa no perigu ba rezisténsia antibiotika la’ós de’it ba ema maibé ba mós animál sira.
“Iha setembru 2011 enkontru sesaun ba dala ne’en nulu resin haat Komisaun Rejionál, Rejiaun Sudeste Aziátiku Ministériu Saúde no husi estadu membru 11 husi rejiaun sudeste aziátiku no organizasaun mundiál saúde ne’ebé Timor-Leste mós nu’udar membru kona-ba rezisténsia antimicrobial,” haktuir Vise-Ministru Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde ne’e.
Iha 2014, nia hatutan, diretór rejionál indentifika rezisténsia antimikromiál nu’udar parte prioridade husi prioridade esensiál hitu ne’ebé haree liubá kontestu rejionál no nasaun 11.
Iha enkontru Asembleia Mundiál Saúde ba dala 68 ne’ebé realiza iha fulan maiu 2015 iha kuarter jerál OMS (Organizasaun Mundiál Saúde) Zenebra, husi estadu membru saúde ho unanimidade aprova rezolusaun ida kona-ba planu asaun globál rezisténsia anti-mikrobiál.
Tuir mai, nia informa, iha 21 setembru 2016, Asembleia Jerál Nasoins Unidas iha Nova Iorke realiza mós enkontru nivél altu kona-ba rezisténsia anti-mikrobiál maibé durante ne’e iha mós semináriu enkontru no formasaun barak ne’ebé realiza nivél globál no rejionál no nasaun sira seluk mós ko’alia relasaun ho asuntu rezisténsia anti-mikrobiál.
Tuir planu asaun globál rezisténsia antibiotika nasaun ida-idak nia komprimisu makaas, nia dehan, atu dezenvolve planu asaun nasionál ne’ebé inkorpora komponente esensiál sira mak hanesan aprovasaun multi-sektoriál komprensivu planu operasionál ida ho orsamentu adekuadu no apropriadu, sistema monitorizasaun avaliasaun no integradu.
Ministériu Saúde ho apoiu maka’as husi organizasaun mundiál saúde husi desenvolvimentu polítika no estratejia no prestasaun medika prosedimentu ba kompras medikamentus relasiona ho antibiotika ba iha prosessu importasaun kompras ba iha farmasia, pekuaria no veterinária.
Dezenvolvimentu ba materiál sira informasaun edukasaun no komunikasaun no husi governu anteriores sira liu husi selebrasaun memorandu entendimentu entre Ministériu Saúde liu husi Hospitál Nasionál Guido Valadares ho instituisaun rua husi Darwin Territoriu Norte nian.
Governante neé dehan, simpóziu nee oinsa atu hareé liu husi Ministériu Agrikultura no Ministériu Saúde atu hare oinsá prevensaun kona-ba uzu aimoruk la rasionál liliu antibiotika ka uzu la tuir rasionál mak nia impaktu ne’e ba saúde ema-nian nune’e mós iha planu integradu ida iha kontestu rejionál no globál para oinsa atu prevene ka kontrola ba iha uzu antibutik ida ne’e.
Nune’e mós ita hatene Ministériu Agrikultura mós envolve iha ne’e tanba dala barak aimoruk antibiotika ne’e mós sona ba animál sira liliu ba veterinaria sira entaun husi iha ne’e mak iha ligasaunn husi konsumu hanesan ita han naan bele inpaktu mós ba saúde ema-nian.
Partisipante sira ne’ebé partisipa iha semináriu simpoziu ba One Health Antimikrobiál Resistance AMR mak Vise-Ministru Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde, Reprezentante Oragnizasaun Mundiál Saude, Diretora Prestasaun Serbisu, Diretor Jerál Pekuariu Veterináriu husi Ministru Agrikultura no Peskas, no inklui profisionál saúde sira.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór : Rafy Belo