iklan

HEADLINE, SAÚDE

Konsumidór Alkol Iha Timor-Leste Hamutuk 43%

Konsumidór Alkol Iha Timor-Leste Hamutuk 43%

Xefe Departamentu Moras La Hada´et, Frederico Bosco. Foto: MS

DILI, 29 outubru 2019 (TATOLI)-Tuir peskiza ne’ebé Ministériu Saúde (MS) realiza iha Timor-Leste hetan dadus katak kuaze ema adultu ho idade 18 to´o 69  hamutuk 43% mak konsúmu alkol no maioria husi númeru konsumidór alkol ne´e hemu to´o lanu todan. Husi dadus 43% ne´e, 41% mane no 2% feto mak konsumu bebida alkool hanesan tua.

“Ida ne’e mak afeta liubá ita-nia saúde no la´ós saúde de´it maibé impaktu mós ba seguransa ema nian liuliu ekonomia sosiál. Ida ne’e impaktu boot tebes ba komunidade sira,” hateten Xefe Departamentu Moras La Hada´et, Frederico Bosco ba Ajénsia TATOLI iha nia knaar fatin Lahane, ohin.

Notísia relevante:Durante Juñu-Jullu, Joven Idade 20 Ba Leten Na’in 14 Mate Tanba Moras Fuan

Médiku timoroan ne´e haktuir, relasiona ho kestaun ne´e, MS hamutuk ho Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi Komisaun F ne´ebé trata asuntu saúde, seguransa sosiál no igualidade jenéru ho AIFAESA (Atividade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentár) hala´o estudu komparativu iha Tailándia hodi haree diretamente kona-ba oinsá prátika Tailándia ninian atu kontrolu alkol iha ASEAN em termos de kontrolu liuliu iha komersializasaim no asesibilidade no responde ba ema sira ne’ebé hemu tuadór sira.

“Aspetu ne’ebé sira ba hetan iha Tailándia ho esperiénsia hirak ne’e sei lori fila fali mai Timór hodi implementa fila fali iha ita-nia rain,” konsidera Xefe Departamentu Moras La Hada´et, Frederico Bosco.

Impaktu hemu alkol (tua)
Tuir fontes informasaun oioin TATOLI rekolla katak impaktu husi hemu tua mak hanesan:

  • Estraga fuan; konsumu tua demaziadu sei hafraku múskulu fuan nian no fó impaktu ba sirkulasaun ran ba iha isin-lolon.
  • Inflamasaun pankreatika; alkol barak iha ema-nia isin-lolon hamosu enzim hodi butuk iha pankreas no bele hamosu inflamasaun ne´ebé hanaran pankreatite (normalmente hamosu sintoma hanesan kabun moras, laran sa´e, diárea no seluk tan)
  • Estraga kakutak; hemu tua ho volume boot bele estraga kakutak no fó impaktu ba distribuisaun informasaun entre nervus (saraf).
  • Infesaun pulmonár; bainhira ema visiadu (toman) ona ho tua bele hafraku neineik sistema imunolojia isin-lolon nian no nia impaktu mak órgaun sira balun iha isin-lolon hanesan pulmaun hetan difikuldade hodi kombate bakteria husi virus ne´e bele hamosu moras.
  • Danu hepatiku; fuan iha funsaun hodii filtra toxina (veneno) no fo´er sira ne´ebé la uza ona hodi labele butuk hamutuk iha ema-nia isin-lolon. Maibé, bainhira konsumu tua demais bele hafraku serbisu fuan nian nune´e bele hamosu problema hepatiku.
  • Estraga rins; efeitu diurétiku iha alkol bele aumenta kuantidade urina (mii) ne´ebé prodús husi isin-lolon. Nia impaktu mak rins hetan difikuldade hodi regula fluxu urina no fluído korporál (isin-lolon), inklui distribuisaun ion, sódiu, potásiu no kloretu (klorida) ba isin-lolon tomak no kondisaun ida ne´e bele perturba ekilibru eletrólitiku iha isin-lolon no hamosu dehidrasaun.

Notísia relevante:Timor-Leste Realiza Primeiru Kampaña Sensibilizasaun Alkoolizmu

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Rafy Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!