iklan

NASIONÁL, HEADLINE, POLÍTIKA

Konklui Projetu Lei Númeru1/V/I, Komisaun A Agradese Entidade Hotu

Konklui Projetu Lei Númeru1/V/I, Komisaun A Agradese Entidade Hotu

Komisaun A Parlamentu Nasionál, ohin, hala’o diskusaun ikus ba projetu Lei Númeru 1/V/2019-Lei Anti Corrupção (LAC) iha Mukit Guest House Aisirimou, Aileu  Imajen/Mídia CAC.

AILEU, 09 jullu 2020 (TATOLI)-Hafoin konklui diskusaun projetu lei númeru 1/V/I-Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun, iha Mukit Guest House Aisirimou, Aileu, Komisaun A Parlamentu Nasionál asuntu konstitusionál no Justisa, lidera hosi Prezidente Joaquim dos Santos ‘Boraluli’, hato’o agradesimentu ba entidade hotu liuliu entidade relevante sira ne’ebé envolve direta iha diskusaun ne’e hosi hahú to’o nia rohan.

Notísia Relevante: Diskusaun LAC, Komisaun A Konklui Lei Krime Korrupsaun

Joaquim ‘Boraluli’ lori komisaun nia naran, agradese ba entidade sira hotu, hahú kedan hosi deputadu sira hosi komisaun rasik to’o iha nível hotu-hotu ne’ebé iha duni vontade di’ak atu kombate korrupsaun iha rai ne’e, liuhosi kontribuisaun ideia oin-oin to’o projetu lei ne’e ohin konklui ona, hein lori ba aprezenta iha Parlamenta Nasionál atu bele diskute iha finál globál no aprovasaun finál.

“Ha’u hakarak agradese ba deputadu sira, ba entidade relevante sira ne’ebé aban bainrua sei implementa lei ne’e bainhira tama iha vigór. Ho ita-boot sira hotu nia kontribuisaun, sakrifika aan, pasiénsia hahú kedan iha inisiu to’o  ohin, ita konsege konklui,”  Boraluli hato’o agradese.

Entretantu, Eis Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasionál, Deputada Carmelita Caetano Moniz, agradese ba kontribuisaun hotu hosi entidade sira, deputadu sira-nia kontribuisaun hahú kedan hosi inísiu to’o ohin loron, iha dezintendimentu barak durante diskusaun nian, konsidera normál tebes.

“Tanba ne’e, bainhira aprova lei ida, ho espetativa ida katak, tenke iha implementasaun di’ak”, nia hateten.  

Iha biban hanesan, Deputadu Francisco de Vasconcelos mós hato’o agradese ba entidade sira, tanba nia rasik durante ne’e sempre halo kontaktu ba entidade relevante sira ne’ebé marka prezensa iha ne’e desde inisiu to’o ohin loron.

Nia dehan, agradese ba hotu-hotu ninia kontribuisaun, hodi halo diskusaun ida-ne’ebé kle’an tebes, to’o ohin aprova ona projetu lei ne’e ho naran ‘Medida Preventiva no Kombate Korrupsaun’.

“Partikularmente ha’u mós husu deskulpa ba entidade sira, tanba durante diskusaun iha dezintendimentu ruma, ne’e normal tebes. Ida-ne’e hatudu katak, ita hotu iha duni seriedade atu iha duni lei ida-ne’e ba kombate Korrupsaun iha rai ne’e. Korrupsaun ne’e hanesan krime organizadu ida. Entaun, ita mós tenke organiza ita nia aan hodi kombate. Xave importante ida mak iha implementasaun, CAC labele mesak. Maibé, entidade hotu tenke involve mós, fó apoiu malu nafatin atu  kombate Korrupsaun. Tanba, Parlamentu mós prontu nafatin atu armoniza ho lei komplementár sira atu nune’e bele kombate korrupsaun,” nia hateten. 

Iha fatin hanesan, Deputadu Dário Madeira agradese ba entidade tomak ne’ebé durante ne’e akompaña, sakrifika servisu tomak.

“Ha’u atu dehan katak, la’ós tanba ita sakrifika ita servisu maibé tanba ita-nia povu ida-ne’e no tanba estadu ida-ne’e. Ha’u nia liafuan simples de’it katak, lei bele forte maibé fasilidade laiha no laiha kooperasaun institusionál, lei ne’e fraku. Lei bele fraku, maibé iha kooraperasaun institusionál di’ak, lei ne’e forte,”  deputadu Dário Madeira dehan. 

Projetu Lei Númeru 1/V/I-Medidas Prevensaun no Kombate Korrupsaun, ne’ebé ho titulu  hamutuk tolu (III) mak Primeiru (I) kona-ba Medidas Preventivas Kombate Korrupsaun, Segundu (II) kona-ba Dispozisaun Kriminál no Tersieru (III) kona-ba Dispozisaun Finálho artigu hamutuk 120.

Diskusaun ne’ebé Komisaun A Parlamentu Nasionál realiza iha loron 27, 28, 29, no 30 fulan Marsu, 8,9,10 no 15,16,17, no 29 Maiu, 12, 13, no 14 Juñu 2019 no 18, 24, 25, 26, fulan Juñu, 1,2,3,4 no 6,7,8, no 9 Jullu 2020, ho prezensa hosi entidade relevante sira hotu.

Entidade relevante sira ne’e mak hanesan Vise Ministru Justisa, José Edmundo Caetano, diretór Nasionál Assessoria Jurídika no Lejislasaun (DNAJL) Ministériu Justisa Nelinho Vital,  Adjuntu Prokuradór Jerál Repúblika Alfonso Lopez,  Estrutura CAC kompostu husi komisáriu Sérgio Hornai, Komisáriu Adjuntu Augusto Castro, ho Luis Sampaio, Komisáriu Adjuntu CAC ba asuntu Servisu Apoiu no Kooperasaun (SAC) Alexandre Freitas, Diretór Jerál Prevensaun no Sensibilizasaun Rosário de Araújo, akompaña husi Asesora Jurídika Mariman Oliveira.

Entidade seluk tan mak hanesan Provedora Provedoria Direitus Umanus no Justisa Jesuinha Gomes, Diretór Polisia Sientifika Investigasaun Kriminál (PSIK), Vicente Fernandes Brito, adjunta defensora jerál públika Olga Berreto Nunes.

Aleinde ne’e, involve mós Asessór Jurídiku Komissaun A Parlamentu Nasionál, Anildo da Cruz ho Pedro Andrade, Assesór prinsipál gabinete Prezidente Parlamentu Nasionál José António das Neves ‘Samalarua’, Koordenadór Unidade monitorizasaun Parlamentu Nasionál ba plenária no Komisaun A asuntu Konstitusionál no Justisa husi Organizasaun Naun Governamentál Programa Monitorizasaun ba Sistema judisiária (JSMP) José Perreira.

Deputadu sira hosi Komisaun A Parlamentu Nasionál Asuntu Konstitusionais no Justisa ne’ebé partisipa iha dikusaun ne’e mak hanesan Prezidente Joaquim dos Santos, Vise Prezidente Francisco de Vasconcelos, Sekretáriu José Pacheco Soares, Membru Francisco Miranda Branco, Dário Madeira, Patrocíno Fernandes, Carmelita Moníz, Óscar de Araújo, António Nobre Amaral Tilman no Francisco David Xavier Carlos, eseptu Adriano do Nascimento la marka prezensa tanba kondisaun saúde.

Notísia Relevante: Komisaun A Altera LAC Tanba Proposta Orijinál Laiha Matéria Prevensaun no Deklarasaun Bens

Jornalista : Cipriano Colo

Editór       :  Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!