BAUCAU, 20 outubru 2021 (TATOLI) – Tribunál Distritál Baucau (TDB) hala’o julgamentu ba arguidu tékniku Obra Públika ho inisiál VD no tékniku Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) inisiál ET ne’ebé deskonfia envolve kazu reabilitasaun estrada iha Venilale.
Tribunál Distritál Baucau, hala’o julgamentu kazu administrasaun danoza ne’e iha loron tersa, 19 fulan-outubru, ne’ebé deskonfia envolve eis Administradór Munisípiu Baucau ho insiál AAG.
Kazu refere akontese iha tinan 2013 kona-ba projetu reabilitasaun estrada diresaun Uaioli ba Uatuhaco, postu administrativu Venilale, ho kilómetru 12. Projetu ne’e faze dahuluk ho kilómetru 2.5 maibé ikus mai iha alterasaun tuir terrenu implementasaun sa’e ba kilómetru hitu (7).
Obra ne’e hanaran Projetu Dezenvolvementu Distritál (PDD I) ho volór orsamentu rihun $366- resin, nune’e kompañia Ocababa ne’ebé hetan projetu ne’e liuhosi ajudikasaun direita.
Iha julgamentu arguidu nain-rua hateten, mudansa implementasaun projetu hosi kilómteru 2.5 ba kilómetru 7 tanba bazea ba kondisaun terrenu nune’e nu’udar tékniku halo mudansa hosi rúbrika ponte, barajen no moru protesaun ba fali rúbrika ateru estrada tuir ejizénsia komunidade nian.
Kazu refere deskonfia envolve arguidu na’in-tolu inklui Eis Administradór Munisípiu Baucau nu’udar mós Koordenadór Konsellu Dezenvolvementu Distrital (KDD) ne’ebé Ministériu Públiku akuza arguidu sira komete krime admistrasaun danoza ne’ebé prevista iha Kódigu Penál (CP, sigla portugés) artigu 274 ameasa pena prizaun tinan 1 to’o 4 ka tinan 2 to’o 6, tuir gravidade krime.
Defeza AAG, José de Lima, informa eis administradór la envolve direita tanba kompeténsia pesóal jestór sira mak hatene prosesu administrasaun.
José konsidera tuir loloos arguidu AAG nu’udar sasin, maibé autór prinsipál mak VD ho ET tanba nu’udar tékniku iha baze ne’ebé hatene liu mudansa alterasaun durante implementasaun projetu.
“Tuir loloos nu’udar koordenadór, administra de’it, tanba enkamiña karta ruma ba nasionál bazea ba relatóriu, entaun tékniku rekomenda tanba la’ós ema tékniku,” Defensór José de Lima ko’alia iha nia kna’ar-fatin, Vila Nova, kuarta ne’e.
Administradór munisípiu ne’ebé nu’udar Koordenadór Konsellu Dezenvolvementu Distritál (KDD) iha momentu ne’ebá hein de’it esplika prosesu admistrasaun hosi inísiu projetu, lala’ok implentasaun kona-ba mudansa terrenu, finalizasaun no pagamentu.
“Tanba iha tán julgamentu kazu krime balun nune’e horisehik adia fali ba loron 26 outubru hodi rona tékniku ADN,” José komenta.
Prosesu julgamentu ne’e prezide hosi Juis koletiva; José Escurial, Sribuana da Costa no Maria Modesta. Hosi parte Ministeiru Públiku reprezenta hosi Prokuradór Adérito Tilman no arguidu sira hetan asisténsia legál hosi Defensór Públiku, José de Lima.
Tuir CP artigu 274 (Administrasaun danoza) númeru 1, hatete ema-ne’ebé, kuandu iha obrigasaun atu fó-destinu ka administra ema-seluk nia interese, serbisu ka bein-patrimoniál, maski nia mós sosiedade ka pesoa koletiva ne’ebé soi interese, serbisu ka bein sira-ne’e nia sósiu, hamosu prejuizu patrimoniál signifikativu ekonomikamente tanba nia viola intensionalmente regra kona-ba kontrola ka jestaun ka atua ho violasaun grave ba devér kona-ba nia funsaun, sei hetan pena prizaun tinan 1 to’o tinan 4.
Númeru 2 hosi artigu 274 ne’e akresenta, bein, interese ka serbisu referidu iha númeru anteriór Estadu, pesoa koletiva ho utilidade públika, kooperativa ka asosiasaun populár nian karik, ajente sei hetan pena prizaun tinan 2 to’o tinan 6.
Númeru 3 hosi artigu ne’e hateten, pena sira-ne’e sei aplika mós ba ema ne’ebé halo ninian ka husik ema-seluk halo ninian, ilejitimamente, koiza ne’ebé nia bele fó-destinu tuir de’it finalidade ne’ebé-ne’ebé administra ema-seluk nia patrimóniu tenke tuir.
Jornalista : Natalino Belo
Editór : Evaristo Soares Martins