iklan

EKONOMIA, HEADLINE, MUNISÍPIU, OEKUSI

SEKoop koopera ho entidade relevante kontrola produtu Cesta Bázika iha Oé-cusse

SEKoop koopera ho entidade relevante kontrola produtu Cesta Bázika iha Oé-cusse

Sekretáriu Estadu Kooperativa, Elizário Ferreira. Imajen/ZEESM

OÉ-CUSSE, 09 jullu 2022 (TATOLI)–Sekretaria Estadu Kooperativa (SEKoop) daudaun ne’e koopera ho entidade relevante hodi kontrola produtu iha distribuisaun Cesta Bázika faze daruak iha suku 10, sub-rejiaun Oésilo Pássabe no Nítibe, iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA).

Entidade sira ne’ebé sei tau-matan durante distribuisaun Cesta Bázika faze daruak mak hanesan Komisaun Antí-Korrupsaun (CAC, sigla portugés), Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, sigla portugés) no Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika Sanitária no Alimentár (AIFAESA).

“Parte SEKoop halo kooperasaun di’ak ho CAC, PDHJ no AIFESA atu kontrola produtu lokál ne’ebé distribui ba komunidade sira iha Oé-cusse,” Sekretáriu Estadu Kooperativa, Elizário Ferreira, hateten iha ámbitu selebrasaun akordu implementasaun programa Cesta Bázika faze daruak ho Autoridade RAEOA, iha salaun dominikana Oé-cusse, sábadu ne’e.

Notísia relevante: RAEOA no SEKoop selebra akordu implementa Cesta Bázika daruak

Nia dehan, serbisu ne’e integradu tebes tanba CAC nia serbisu mak atu kontrola kona-ba prosesu sira hotu tuir lei, PDHJ nia serbisu atu kontrola ema hotu iha direitu hanesan, enkuantu AIFAESA nia serbisu oinsá atu kontrola kualidade produtu ne’ebé fó ba agregadu família sira, nune’e bele asegura nutrisaun di’ak ba família hotu.

“Hein katak to’o dezembru distribuisaun tenke finaliza ona. Agora prosesu orsamentu tinan oin to’o outubru aprezenta ona iha Parlamentu Nasionál, signifika katak outubru to’o dezembru iha prosesu pagamentu no prosesu ida ba proposta foun ne’e la’e ona, entaun prosesu sira hotu tenke halo kedan iha trimestre datoluk, nune’e iha trimestre dahaat laiha problema ba prosesu pagamentu,” nia akresenta.

Sekretáriu Estadu dehan, Cesta Bázika ne’e sei kompostu hosi produtu lokál 75% no produtu importadu 25%.

“Nesesita iha lei katak bainhira distribuisaun ne’e la to’o, bele husu ba autoridade atubele fó despaixu atubele introdús nesesidade báziku importandu. Maibé tenke hahú uluk ho distribuisaun ne’ebé sosa iha lokál duni maka distribui ba ita-nia família agregadu sira,” nia esplika.

Jornalista   : Abílio Elo Nini

Editora       : Julia Chatarina

iklan
iklan

Comments are closed.

iklan
error: Content is protected !!