VIQUEQUE, 18 novembru 2022 (TATOLI)—Organizasaun Naun Governamentál, Fundasaun K’nua Haberan Komunidade (KHK) identifika instalasaun fasilidade bee-moos iha suku Uma Tolu, postu Lacluta no suku Uma Uain Leten, postu Viqueque Vila ho kondisaun a’at.
“Ohin ami aprezenta relatóriu avaliasaun no rezultadu atividade auditoria sosiál ba bee-moos iha nível munisípiu Viqueque, ne’ebé rezultadu auditória ba suku rua identifika katak fasilidade bee-moos daudaun ho kondisaun a’at,” Diretór KHK, Augusto Pinto, relata hafoin aprezenta rezultadu auditória bee-moos, iha salaun edukasaun, Beloi, sesta ne’e.
Atividade ne’e realiza iha área rurál, liuhosi kartaun pontuasaun komunidade, ne’ebé Plataforma Nasionál Bee Saneamentu no Ijiene Timor-Leste (PN-BESI–TL) ho Fundasaun KHK koopera hamutuk hodi implementa iha suku Uma Uain Leten, postu administrativu Viqueque no suku Uma Tolu, postu administrativu Lacluta, munisípiu Viqueque.
Durante implementasaun, ekipa halo koordenasaun ho parseiru hanesan Administradór munisípiu Viqueque, Administradór postu inklui fornesedór sira.
Notísia relevante: KHK halo konservasaun bee-matan antigu We kiar-oan iha suku Uma-kiik
Atividade hahú ho kapasitasaun ba Grupu Ativista Komunidade (GAK) iha suku Uma Tolu iha maiu 2022, kontinua kartaun pontuasaun ba komunidade iha setembru, analiza no validasaun dadus deskobrementu sira iha setembru no atualiza planu asaun komunidade ba verifikasaun deskobrementu iha outubru.
“Hafoin ramata atividade iha suku Uma tolu, ami kontinua halo atividade kapasitasaun ba GAK no pontu fokál iha suku Uma Uain Leten, ne’ebé serbisu hamutuk hodi fasilita kartaun pontuasaun ba komunidade iha suku Uma Uain Leten,” nia hato’o.
Bazeia ba rezultadu peskiza iha suku Uma Uain Leten, identifika katak pompa uza bee-matan ne’ebé oferese hosi kompañia manu tasi iha suku Uma Uain Leten hamutuk sia, maibé tolu mak di’ak no neen ho kondisaun a’at. Pipa kanalizasaun públika ba tanke rua hetan estragu, tanba ne’e GAK presiza halibur bee durante loron-tolu mak bele distribui fali ba komunidade, maibé bee la sufisiente ba komunidade tanba sai kiik liu.
Nune’e mós, laiha fatin asesibilidade ba ema no difisénsia atu asesu ba torneria públika inklui fatin satán tanke bee maioria ferujen hotu ona.
“Komunidade seidauk iha koñesementu matadalan ka polítika bee rurál. Enkuantu, KHK identifika rede protesaun bee-matan iha parte suku Uma Tolu klot liu, ladun seguru,torneira balun la funsiona ho di’ak no torneira públika tau liu iha fatin a’as hodi halo ema ho defisiénsia susar atu hetan asesu, bee sai estraga de’it tamba ekipamentu balun hetan estragu hosi animál,” nia akresenta.
Rekomendasaun KHK
Ho problema hirak ne’e, KHK rekomenda entidade relavante atu hasai tahu ten no halo teste perfurasaun, tanba foer sa’e ona to’o metru 30 iha bee-matan iha suku Uma Uain Leten.
”Ami husu ba parte FPA atu halo monitorizasaun ba bee ne’ebé oforese ona hosi fornesedór, ne’ebé durante tinan-ida halo vizita dala-tolu inklui parte relevante atu troka ekipamentu ba torneira hosi fornesedór tanba maioria hetan estragu,” nia dehan.
Aleinde ne’e, halo mós manutensaun ba torneira públika ne’ebé la funsiona, halo asesibilidade ba ema ho defisiénsia inklui vulnerável sira.
Atu konklui aktividade auditória sosiál no kartaun pontusaun komunidade iha suku Uma Tolu no Uma Uain Leten, bele aumenta komunidade nia koñesimentu kona-ba polítika no matadalan bee rurál, nune’e komunidade bele kompreende no fornesedór bele hasa’e koñesimentu hodi responde problema ne’ebé komunidade enfrenta.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Administradór munisípiu Viqueque, Luzinho Martins, konsidera, KHK hanesan parseiru Governu ne’ebé ajuda deskobre kestaun balun ne’ebé sai nesesidade ba populasaun.
“Rezultadu peskiza ne’e bele ajuda ita hodi haree problema sira ne’ebé Governu la konsege deskobre. Ha’u hanoin serbisu hamutuk ne’e presiza la’o nafatin ba oin hodi bele deskobre liután lamentasaun komunidade iha baze, nune’e ita bele rezolve iha futuru,” nia hato’o.
Peskiza hosi KHK ajuda tebes servisu instituisuan kompetente iha Viqueque hanesan Servisu Munisipál Água Saneamentu no Ambiente (SMASA) no Bee Timor-Leste, Empreza Públika (BTL,E.P) hodi haree problema iha baze.
“Ami agradese ba KHK, husu atu labele konsentra ba suku rua de’it, maibé presiza alastra tan ba suku sira seluk iha munisípiu Viqueque, nune’e komunidade bele hetan tulun tanba bee sai fonte moris nian,” nia reforsa.
Tuir dadus tinan 2015, suku Uma Uain Leten kompostu hosi aldeia Bahauai, Baria, Cailoibere, Lialura, Macalico, Retica, Tutcui no Ucalale, ho totál populasaun 1.580, enkuantu suku Uma Tolu kompostu hosi aldeia Ai-Sucu Nuc, Crarec-Maruc, Data-Metan, Fahi-Lain no Tali-Oan, ho totál populasaun 1.814.
Jornalista : Vitorino Lopes da Costa
Editora : Julia Chatarina