iklan

EKONOMIA, BOBONARO, HEADLINE, MUNISÍPIU

MAP dezafia Joven Maliana barani halo to’os-natar

MAP dezafia Joven Maliana barani halo to’os-natar

Ministériu Agrikultura no Peska hamutuk autoridade munisípiu no agrikultór sira kolleta hare esktare 12,5 iha Maliana, munisípiu Bobonaro. Imajen Tatoli/Sérgio da Cruz.

MALIANA, 17 maiu 2023 (TATOLI) – Diretór Nasionál Agrikultura no Hortikultura hosi Ministériu Agrikultura no Peskás (MAP), Lúcio Ribeiro, dezafia joven sira iha postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro, atu atu barani envolve-aan iha atividade agrikultura hanesan halo to’os no natár nune’e bele hetan rendimentu ba ekonomia família no nasaun.

Tuir nia, Maliana iha rai bokur, área kultiva luan no poténsia tebes ba setór agrikultura, maibé agrikultór sira-ne’ebé durante ne’e halo to’os no natar maioria inan-aman sira.

Notísia relevante: MAP kolleta hare ektare 12,5 iha Maliana

“Ha’u sadik joven Maliana, feto ka mane labele tún ba Dili, tama natar kualkér ai-horis ida bele kuda, tanba la’ós ita mak lori, kuda batar, modo, hudi, ai-farina, fehuk no kuda talas rai mak lori. Sé peste ataka, fini la to’o, mina la to’o husu mai husu mai direitu agrikultura munisipál,” nia hateten iha Maliana.

Autoridade Munisípiu Bobonaro no líder komunitária sira mós presiza esforsu maka’as tau ideia hamutuk hodi mobiliza komunidade liuliu joven sira atu halo to’os no natar hodi kria kampu traballu ba sira nia-aan rasik.

Tuir nia, daudaun ne’e produsaun rai-laran sei folin tanba Sentru Atendimentu Agríkola Kuda Ulun Bobonaro (CAAKUB) sei sosa hare-kulit kada époka.

“Sira labele ba iha Dili, tanba Dili laiha natar no laiha to’os, modo fatin, orsida tún hotu ba Dili ita konfuzaun, governu mak ulun moras,” nia katak.

“Ita halo kalkulasaun tinan ida ema ha’an foos tonelada 105 ka tonelada 110, presiza karik liu hosi CLN atu halo importasaun peluenus ita bele responde buat balu ke ita nia ra-laran bele presiza,” nia hateten.

Diretór Servisu Agrikultura Munisípiu Bobonaro, Alberto Gomes Lopes, konfirma área kultiva natar iha Maliana kuaze ektare 300 ka 5% mak afetadu hosi pesti karakól, maibé agrikultór sira nafatin iha vontade atu kontinua serbisu.

“Tinan ida-ne’e governu liuhosi CLN aloka ona orsamentu atu sosa ita-nia rezultadu produsaun. Ha’u hanoin ba to’os-na’in sira nafatin servisu atu osan ida-ne’e ita rasik mak bele hetan fila fali,” nia hateten.

Tuir dadus hosi Diresaun Nasionál Agrikultura no Ortikultura, katak pojesaun ka istimasaun nível nasionál ba produsaun hare époka tinan 2023 temporariamente atinje tonelada rihun 164 komverte ba foos karik tonelada 95.

Dadus hirak-ne’e rekolla hosi munisípiu Lautem, Baucau, Manututo, Viqueque, Manufahi no Covalima maibé dadus hirak-ne’e sei halo rekapitulasaun no anunsia iha nível nasionál, bainhira kobre hotu ona munisípiu sira.

Notísia relevante: CLN sensibiliza presu produtu lokál ba grupu agrikultór Maliana

Jornalista   : Sérgio da Cruz

Editór          : Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!