iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE

Governu halo leilaun veíkulu importadu 43 hosi Austrália

Governu halo leilaun veíkulu importadu 43 hosi Austrália

Veíkulu ne’ebé a-favór ba Estdau hodi halo leilaun iha Portu Tibar, sesta (16/06/2023). Imajen Tatoli/Antonio Daciparu

DILI, 16 juñu 2023 (TATOLI)–Ministériu Finansa (MF) liuhosi Diresaun Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu, sesta ne’e, halo abertura leilaun ho modalidade hasta públiku (public auction) ba veíkulu 43 ne’ebé importadu hosi Austrália ne’ebé a-favór ona ba Estadu.

Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, halo introdusaun iha serimónia lansamentu leilaun veíkulu ne’ebé a-favór ona ba Estadu, iha Portu Tibar, sesta (16/06/2023). Imajen Tatoli/António Daciparu

Ministru Finansa, Rui Gomes, hateten, sesaun leilaun ho modalidade hasta públiku ba veíkulu importadu ne’e mak ba dahuluk Governu realiza iha Portu Tibar. Antes ne’eMF liuhosi Diresaun Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu mós halo ona leilaun ho modalidade hasta publiku ba ai-teka, ikan no animál sira inklui mós ai-sunu tantu iha nível nasionál no munisipál.

“Prosesu leilaun ne’e rasik konsidera nu’udar leilaun limitadu ne’ebé halo ba de’it kompaña importadór veíkulu sira. Maski limitadu, maibé ita tenke nafatin realiza ho forma kompetisaun entre kompañia sira atu nune’e ita hatudu ba públiku katak prosesu ne’e tau a’as valór integridade, transparénsia no bele hetan fiar hosi públiku, liu-liu rekerente sira ne’ebé partisipa iha sesaun leilaun ne’e,” Ministru hateten iha ámbitu serimónia abertura leilaun iha Portu Tibar.

Atividade leilaun ida-ne’e implementa bazeia ba dekretu-lei númeru 32/2011 kona-ba jestaun no alienasaun bens moveis Estadu no diploma ministeriál númeru 15/2012 kona-ba manuál jestaun no alienasaun patrimóniu movel Estadu.

“Atividade ne’e Diresaun Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu realiza ho objetivu atu salva guarda kondisaun beins moveis Estadu no hanesan fonte rekolla reseita doméstika,” nia akresenta.

Ko’alia kona-ba reseita, Ministru Finansa subliña, dadus MF hatudu ona katak hahú hosi tinan-2018 to’o maiu 2023, Diresaun Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu implementa ona leilaun hosi faze XII to’o faze XV (b).

Notísia relevante : Veíkulu Estadu 615 tama lista patrimóniu atu halo leilaun

Aktividade iha Portu Tibar,sesta (16/06/2023). Imajen Tatoli/António Daciparu

Hosi atividade leilaun ne’e konsege hatama ona reseita ba kofre Estadu hamutuk millaun $3,75, ne’ebé montante ne’e seidauk inklui kustu estimativa $75.000 ne’ebé Governu sei hetan hosi leilaun veíkulu 43 importadu ne’e.

“Kualker Estadu iha mundu ne’e presiza iha sustentabilidade atu asegura sustentabilidade Estadu, maka reseita importante tebes. Reseita ne’ebé la’ós mina-rai mai hosi impostu, taxa, kontribuisaun, koima, osan ne’e bele uza hodi asegura likidez, atu nune’e Estadu bele iha kapasidade finanseira hodi finansia programa, servisu públiku no dudu kresimentu setór produtivu ne’ebé aban bain-rua bele sai fonte reseita hodi sustenta Estadu nia moris,” ezekutivu ne’e esklarese.

Ministru Finansa apela ba importadór veíkulu sira atu kumpre Diploma ne’ebé iha para evita hetan penalidade ka atrazu iha negósiu no iha sorin seluk Estadu presiza kontribuisaun sidadaun hotu nian.

Rui Gomes fiar katak prosesu leilaun ida-ne’e tuir ona dalan transparente no profisionál no sei sai referénsia di’ak ida ba prosesu leilaun sira iha faze tuir-mai.

Diretór Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu, Januário da Gama. Imajen Tatoli/Antonio Daciparu

Iha biban hanesan, Diretór Jerál Jestaun Patrimóniu Estadu, Januário da Gama, espera katak hosi prosesu leilaun ne’e bele fó retornu adisionál ba Estadu tanba hosi prosesu ho leilaun aklamasi ida-ne’e estabelese valór baze ida hanesan baze atubele pronúnsia iha prosesu leilaun ida-ne’e.

“Signifika kuandu ita halo leilaun públiku, konkursu públiku valór baze ne’e ita halo ho segredu, nune’e hatama proposta no depois loke mak ita halo konfirmasaun, mais iha prosesu leilaun ida-ne’e ita loke kedas rekerente sira halo kompetisaun hosi valór baze, signifika iha nia diferénsia ne’ebé di’ak liu hosi prosesu ida ne’ebá,” Januário esplika.

Hafoin konklui abertura ba leilaun, sei konntinua kedas ho apresiasaun finál hosi komisaun leilaun ho aprovasaun finál.

Nune’e, semana oin sei taka rezultadu ba sira-ne’ebé sai vensedór depois bele permite ona rekerente sira-ne’ebé sai vensedór ba halo pagamentu finál iha Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL)  no hafoin sira hatudu sira-nia nota pagamentu maka autoriza sira bele bá fali Portu Tibar hodi hasai sasán, husu hodi hasai veíkulu ne’ebé sira manán hosi sentru ida-ne’e diresaun jerál hosi patrimóniu Estadu  hanesan MF ne’ebé responsabiliza tékniku atu asegura implementasaun ida-ne’e  tuir  prosedimentu ne’ebé hatuur iha regulamentu sira.

Veíkulu ne’ebé a-favór ba Estdau hodi halo leilaun iha Portu Tibar, sesta (16/06/2023). Imajen Tatoli/António Daciparu

“Hosi prosesu ne’ebé ita halo, ita tenta atu evita konspirasaun tanba kuandu prosesu leilaun ida-ne’e la kuidadu ema ida bele monopóliu hotu, entaun prosesu ne’e ita halo transparente hanesan ne’e para ita halo kompetisaun. Ema ida labele akompaña tanba depende ba forsa finanseiru oinsá nia hato’o  proposta ne’ebé a’as liu konsidera nia mak mai ho proposta ida di’ak. Nune’e, finalmente ita bele konklui katak prosesu ida ne’e transparente iha kompetetivu iha kompetisaun di’ak tebes,” nia tenik.

Januário esplika, kalkulasaun ninia valór leilaun ne’e ho baze ba invoice ne’ebé kompañia sira fornese bainhira sira sosa karreta ne’e no depois de sosa kareta hetan dezastre hanesan ohin maka haree nia valór ne’e variedade.

“Balun hosi kiik no balun hosi boot, depende ba tinan produsaun, karreta ne’e ho tipu hanesan maibé sosa iha tinan ne’ebé la hanesan, tinan produsaun ne’ebé la hanesan signifika ninia valór baze ne’e la hanesan. Karreta nia tinan utilizasaun tinan 1-6, kuandu entre tinan 1-6 ita aplika valór dipresasaun ida 13,33% kada tinan,” nia esklarese.

Iha ámbitu abertura ba leilaun karreta ne’e partisipa hosi Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ, sigla portuges), Vírgilio Guterres hodi observa direta kondisaun veíkulu sira.

Jornalista     : Antónia Gusmão

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!