DILI, 27 juñu 2023 (TATOLI)–Governu liuhosi Ministériu Finansa (MF), tersa ne’e, halo lansamentu dokumentu estratejia nasionál dezenvolvimentu estatístika 2023-2033.
“Estratejia nasionál dezenvolvimentu estatístika nu’udar dokumentu importante ida ne’ebé sei sai matadalan ba dezenvolvimentu instituisaun Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL, I.P) iha futuru,” Ministru Finansa, Rui Augusto Gomes, hateten iha ámbitu lansamentu dokumentu, iha salaun Ministru Finansa, Aitarak-laran.
Iha tinan 2003, Governu aprova dekretu-lei númeru 17/2003, 01 outubru, ne’ebé estabelese Diresaun Nasionál Estatístika (DNE), ikus koñesidu ho Diresaun Jerál Estatístika (DGE) hodi responsabiliza servisu kolesaun, prosesa, análise no disemina dadus estatístika nasionál.
Nune’e, tinan-20 liu ona, liuhosi dekretu-lei númeru 3/2023, 15 fevereiru, Diresaun Jerál Estatístika transforma-an ba INETL, I.P.
“Transformasaun estatutu DJE ba Institutu Públiku nu’udar polítika ida atu mellora efisiénsia, hasa’e kapasidade jestaun no fó autonomia boot liután hodi nune’e INETL, I.P bele presta servisu públiku ho kualidade, imparsialidade no responsável ba produsaun estatístika nasionál,” Ministru esplika.
Notísia relevante : Dadus estatístika hatudu populasaun Timor-Leste presiza aumenta

Polítika transformasaun ne’e mós aliña ho polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansa Públika ne’ebé mak Governu inisia ona desde tinan 2015 liubá no VIII Governu Konstitusionál kontinua implementa iha ninia mandatu, ne’ebé sei ramata iha semana ida-ne’e nia laran.
“VIII Governu rekoñese katak Timor-Leste nu’udar nasaun independente atubele kompete ho ekonomia sira iha rejiaun Ázia no Pasífiku ne’ebé modernu no avansadu liu ita, depende tebes ba ita-nia abilidade no kapasidade atu uza informasaun no dadus ho matenek, ne’ebé mak ita-nia nasaun iha,” nia salienta.
Atu responde ba ezijénsia modernizasaun no kompetisaun, maka INETL, I.P hafoin transforma-an sai Institutu Públiku, dezenvolve kedan ninia estratejia nasionál dezenvolvimentu estatístika Timor-Leste 2023-2033 ka Timor-Leste National Strategy for Development of Statistics.
“Ho estratéjia nasionál ne’e, obriga INETL, I.P. halo atividade lubuk ne’ebé nia objetivu prinsipál mak atu optimiza utilizasaun no reutilizasaun dadus nasionál, mellora simultaneamente komponente relevante ne’ebé mak suporta sistema estatístika nasionál, inklui dezenvolvimentu institusionál,” Ministru adianta.
Kontempla área xave hitu
Dokumentu importante ne’e kontempla área xave hitu hanesan permite dezenvolvimentu polítika no prestasaun programa ne’ebé diresionadu no efikásia liu nune’e bele aumenta liután públiku nia opsaun hodi utiliza produtu estatístika iha kualker nível, iha nível analítiku, nível trasa polítika públika, inklui nível promosaun país nia potensiál.
Aleinde ne’e, dokumentu estratéjiku ne’e mós sei fó kbiit boot liután ba INETL, I.P. hodi implementa programa no atividade sira hodi alkansa objetivu espesífiku, hasa’e no mantein konfiansa no kredibilidade ema-nian iha sistema nasionál estatístika Timor-Leste.
“Ha’u fiar katak implementasaun estratéjia nasionál dezenvolvimentu estatístika ho loloos sei hasa’e produtividade, kontinua halo advokasia kona-ba estatístika no enkoraja entidade hotu atu adota prinsípiu polítika bazeia ba evidénsia hodi dezenvolve ita-nia rai doben Timor-Leste,” Ministru afirma.
Banku Mundiál iha Timor-Leste ne’ebé servisu hamutuk ho INETL, I.P hodi finaliza ona dokumentu estratejia nasionál dezenvolvimentu estatístika Timor-Leste 2023-2033. Nune’e, daudaun ne’e, ekipa Banku Mundiál mós servisu hamutuk ho INETL, I.P atu realiza peskiza padraun moris ba dahaat iha Timor-Leste (Timor-Leste’s Living Standard Survey 2023).
Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Julia Chatarina




