iklan

DILI

Traballadór timoroan iha portugál asesu direta sira-nia direitu ba seguransa sosiál

Traballadór timoroan iha portugál asesu direta sira-nia direitu ba seguransa sosiál

Prezidente Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) Longuinhos Armando Leite. Imajen Tatoli/Nelson de Sousa.

 

DILI, 20 outubru 2023 (TATOLI)–Governu Timor-Leste no Portugál asina ona akordu kona-ba administrativu ba aplikasaun konvensaun no mobilidade traballadór timoroan, nune’e traballadór timoroan iha portugál asesu direta sira-nia direitu ba seguransa sosiál.

Notísia Relevante: Timor-Leste no Portugal sei selebra akordu rua

“Ita asina ona akordu no foin daudaun ne’e ita-nia ministra ba asina akordu regulamentasaun ba nia implementasaun nian. Asina ona entaun ita implementa de’it ona, nune’e traballadór timoroan iha iha portugál asesu direta sira-nia direitu ba seguransa sosiál iha Portugál,”  Prezidente Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), Longuinhos Armando Leite, hateten ba Agência Tatoli liuhosi programa “Entrevista Eskluziva” ho topiku “Progresu Implementasaun Seguransa Sosiál” iha estúdiu Faról, sesta ne’e.

Nune’e mós, nia hateten, ema hosi Portugál mal mai servisu iha Timor-Leste ne’e mós, sira iha direitu simu sira-nia direitu pensaun sosiál iha Timor-Leste de’it.

Antes ne’e, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira hateten akordu dahuluk ho objetivu atu permite artikula no koloka ho vigór konvensaun seguransa sosiál ne’ebé permite katak sidadaun timoroan no portugés sira bele hetan benefísiu iha país rua, ho benefísiu seguransa sosiál ne’ebé hanesan hosi nasaun.

“Nune’e, iha futuru timoroan sira bainhira sira husu reforma, bainhira sura ne’e, sira bele halo kálkulu pensaun nian kona-ba deskontu ne’ebé sira halo ona durante serbisu iha Portugál,” nia esplika.

Akordu daruak ho objetivu atu fasilita no organiza ho forma institusionál entrada timoroan sira ba Portugál hodi buka serbisu.

Ho akordu ida-ne’e, timoroan nia asuntu migrasaun bele trata iha Portugál ho dalan ofisiál, ne’ebé autoridade portugés sei fasilita prosedimentu sira-ne’ebé presiza hodi hetan vistu serbisu.

Notísia Relevante: Pagamentu pensaun sosiál ba benefisiáriu 99.564 konklui ona iha outubru

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!